Krepp (tekstiili nimena prantsuse keelest le crêpe, pärit ladinakeelsest crispus 'kähar', 'kobruline') on üldnimetus kangastele, mida iseloomustab matt ja teraline või laineline pealispind. Kreppkangad jaotatakse ehtsateks kreppideks (krepplõngast kootud krepid) ja krepi jäljenditeks (kreppsiduses kootud või kanga lõppviimistlusega loodud krepid)[1].

Daami mustast puukooremustrilisest krepist leinatanu, u 1880. aastad
Krepptekstuuriga siidgaasriidest (crêpe aerophane) õhtukleidi detail. 1827. a
Viskooskiust chirimen (Jaapani krepp)

JaotusRedigeeri

Materjali järgiRedigeeri

Krepp-pind võib esineda igast materjalist kiu puhul, nii siidkrepina kui villase krepina[2].

Saamisviisi järgiRedigeeri

Krepi pind on saavutatud erinevate kreppide puhul erinevate vahenditega:

  • ehtsad krepid: kangas on kootud labases siduses, kuid on kasutatud ülitugeva keeruga krepplõnga (täiskreppkangaste puhul nii lõimes kui koes, poolkreppkangaste puhul ühes kahest)

Täiskreppkangad on žoržett, kreppšifoon, India krepp ja krepp-romään. Poolkreppkangad on krepdešiin, krepšinett, marokään, kreppsatään, puukooremustriline krepp ja sammalkrepp

KrepplõngRedigeeri

Krepplõngaks nimetatakse lõngu, mille ühel meetril on umbes 2000 keerdu. Krepplõngast kootud kangad kipuvad pinge tõttu äärtest rulluma ja selle vältimiseks kasutatakse kudumisel vaheldumisi s- ja z-keeruga lõngu kas üksikult (1S/1Z) või kahekaupa (2S/2Z) vaheldumisi, seda nii koe- kui lõimelõngades.

Kreppkangaste omadusedRedigeeri

Kreppkangad ei kortsu kergesti ja moodustavad ilusaid drapeeringuid. Kuid eriti ehtsaid kreppe on raske hooldada, lõikeääred lähevad kergesti narmendama ning rulluvad ja kangas tõmbub pesus tugevalt kokku.

Alates 20. sajandi algusest on must krepp omandanud olulise koha leinarõivastes (kasvõi vaid musta krepist leinalindina)[4].

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

Krepp-paber

ViitedRedigeeri