Klaus Kurselli mäss

Klaus Kurselli mäss oli Tallinnas 1570. aastal Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal toimunud Rootsi asehalduri ja keskvõimu esindajate vastu korraldatud relvastatud vastuhakk, mille käigus mässajad Klaus Kurselli juhtimisel hõivasid Toompeal asuva Väikese linnuse ja vangistasid kuberner Gabriel Kristiernsson Oxenstierna.

Mässu põhjus oli pikaleveninud Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563–1570), mis muutis Rootsi riigi ajutiselt maksejõuetuks ja mille tulemusena oli Liivimaal kohalikest aadlikest ja linnakodanikest moodustatud kolm lipkonda pikka aega palgata. Rootsi keskvalitsus kavatses olukorra ajutiseks lahendamiseks suunata rahulolematud Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondade esindajad Liivimaalt taas Rootsi, et kaasata nad Rootsi pinnal sõjategevusse, kus osa neist oligi juba viibinud aastail 15641566. Rootsi suundumine seati eeltingimuseks, et saada tasumata palka kätte.

7. jaanuaril 1570 võttis Liivi sõjas Rootsi poolel olnud mõisameeste pealik Klaus Kursell ootamatu rünnakuga oma valdusse Toompea Väikese linnuse. Tallinna raad vahendas kokkuleppe, millega kuberner Oxenstierna vabastati, linnus pidi aga jääma Kurselli kätte järgmiste nelipühadeni, milliseks ajaks oodati kuningas Johan III-lt võlgu oldavat summat või mingit muud lahendust olukorrale.

24. märtsil 1570 võtsid aga rootslaste väed Toompea linnuse kavalusega tagasi. Klaus Kursell ja enamik mässus osalenud mehi vangistati. Kursell mõisteti varsti surma ja hukati koos paari kaaslasega.[1]Tallinnas 3. juunil 1570. aastal

Viited muuda