Ava peamenüü
See Artikkel See artikkel on sõjamasinast. Lennuki stardiseadme kohta vaata artiklit Katapult (lennukikandja). Lenduri päästeseadme kohta vaata artiklit Katapultiste.

Raskusjõul töötav blide

Heitemasin (ka katapult)[1][2] ehk oli antiik- ja keskajal kasutatud piiramismasin, millega purustati kindlustusrajatisi ja heideti piiratavate kahjustamiseks kive, mädanevaid laibaosi, aga ka anumatesse suletud tuld, mesilassülemeid, mürgiseid madusid ja lülijalgseid.[viide?]

Kiviheitemasinaid kasutasid ka eestlaste muistses vabadusvõitluses nii ristisõdijad kui eestlased[3]. Eestis kadusid kiviheitemasinad sõjamasinatena 1420. aastatel, kui asemele tulid suurtükid[3]. Keskaegse kiviheitemasina viimane sõjas dateeritud kasutamine toimus 1779. aastal, kui britid ehitasid trébuchet' laengute heitmiseks Gibraltari kindlust piiravate hispaanlaste pihta. Tänapäeval on relvastatud konfliktides ja kokkupõrgetes kasutanud kiviheitemasinaid I maailmasõjas prantslased, Süüria konfliktis 2013 Aleppos ja ukrainlased 2014 Kiievis. Suurim tänapäeval töötav rekonstruktsioon asub Warwicki kindluses ja sellega on heidetud 36 kg kive 300 m kaugusele.[viide?]

Väändejõul töötav katapult

Heitemasinaid on mitut tüüpi:

  • raskusjõul põhinev heitemasin ehk blide (ka trebuchet);
  • väändejõul põhinevad heite- ja laskemasinad (katapult, onager, mange);
  • vetruva puuvarva elastsusjõudu kasutavad mehhanismid (raskeamb, porok).[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Ain Mäesalu (2001). Heitemasinad muistses vabadusvõitluses. Kogumikus: "Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks." Koostanud Andres Andersen. Tartu
  2. Kiviheitemasin
  3. 3,0 3,1 TEA entsüklopeedia. 10. köide: Kallas–klarnet. TEA Kirjastus, 2013, lk 357.