Kirion II

Kirion II (gruusia keeles კირიონ II; 10. november 1855 Nikozi – 26. juuni 1918) oli Gruusia õigeusu kiriku eestseisja 1917–1918. Ta oli esimene kogu Gruusia katoolikos-patriarh pärast Gruusia õigeusu iseseisvuse taastamist.

Kirion II (1917)

Ta lõpetas Thbilisi (1876) ja Kiievi (1880) vaimuliku seminari ning töötas seejärel Odessa seminaris. 1883 tuli ta Gruusiasse tagasi ja töötas seejärel usuõpetajana, uuris kristluse ajalugu Gruusias ning kogus vanu käsikirju, münte ja folkloori.

Pärast oma naise ja laste surma hakkas ta mungaks. 1896 pühitseti ta Kvatakhevi kloostri arhimandriidiks. 1898–1901 oli ta Alaverdi piiskop ja 1901–1902 Gori piiskop. Ta oli aktiivne Gruusia kiriku autokefaalia, mille Venemaa oli 1811. aastal kaotanud, eestkõneleja. Seetõttu saadeti ta pagendusse Kamjanets-Podilskõisse ja hiljem Kaunasesse. 1903. aastast oli ta Novomõrhorodi piiskop ja Hersoni kubermangu vikaarpiiskop, 1906. aastast Suhhumi piiskop ja 1907. aastast Kaunase piiskop ning Leedu vikaarpiiskop. Pärast Gruusia eksarhi Nikoni tapmist 1908. aastal Thbilisis võeti talt piiskopi tiitel ning saadeti Kurjaži kloostrisse Harkivi lähedal ning seejärel Sanaksari kloostrisse Mordvas. 1915 sai ta taas piiskopiks, ta saadeti Polotskisse. Augustis 1917 sai ta Gruusiasse tagasi minna. 1. oktoobril 1917 valiti ta Gruusia õigeusu kiriku patriarhiks.

Ta leiti tapetuna 27. juuni 1918 varahommikul Martkophi kloostris. Tapjat ei leitud ja tema surma asjaolud on siiani ebaselged.

Kirion II on maetud Thbilisi Sioni katedraali.

Tema kodanikunimi oli Giorgi Sadzaglišvili (გიორგი საძაგლიშვილი).