Kiiver
See artikkel on peakattest; heraldika mõiste kohta vaata artiklit Kiiver (heraldika); arhitektuuri mõiste kohta vaata artikkel Tornikiiver. |
Kiiver on kaitseotstarbeline peakate, mis on tavaliselt tehtud rauast või muust kõvast materjalist. Tavaliselt kantakse kiivrit kaitseks kõrgelt kukkuvate objektide või suurtel kiirustel kokkupõrgete eest.
Erineva disaini ja otstarbega kiivreid kannavad sõdurid, töölised (näiteks ehituses, kaevandustes, metsanduses), sportlased, sõidukijuhid.
Mõnikord kasutatakse kiivreid ka tseremoniaalsel või sümboolsel otstarbel ilma otsese kaitsefunktsioonita (näiteks Suurbritannia politseinikel).
Antiikaeg
muudaAntiikajal kanti lahingus peamiselt nahast või metallist kiivrit. Arheoloogiliste leidude ja joonistuste kaudu on kindlaks tehtud, et kiivreid kasutati juba Mükeene ajajärgul. Esinduslikumad olid Rooma ajastu rikkaliku reljeefkaunistusega maskkiivrid. Ka gladiaatorite kiivreid ilustati mõnikord suurejooneliselt.
Eesti
muudaKiivreid hakati Eestis tootma 1963. aastal Salvo tehases. Algul tehti neid löögikindlast polüstüreenist, hiljem madalsurvepolüeteenist.
Vahel on kiivrit nimetatud munakooreks.[1]
Vaata ka
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Kiiver |
Viited
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Kiiver |
- ↑ Mätas, Mare (1. juuni 2023). "Jõukus tuli Kihnu saarele mootorratta mürinal". Imeline Ajalugu. Vaadatud 27. juunil 2023.