Polüeteen

Polüeteen ehk polüetüleen (lühend PE) on termoplastne polümeer ja plastmaterjalina laialdaselt kasutusel. Selle polümeeri eri tüüpe saadakse eteeni (C₂H₄ ehk CH₂=CH₂) molekulide polümerisatsiooni tulemusena. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad elemnentaarlülide ahelad –CH₂–CH₂–CH₂–, üldvalem (CH₂)_n. Keemiliselt kuulub polüetüleen polüolefiinide rühma, on mittepolaarne ja olenevalt tüübist vähemal või suuremal määral kristalliseerunud ehitusega.

Polüeteenist kilekott (taaskasutuskoodiga)

Polüeteeni struktuurivalem

Polüeteeni makromolekuli lõik

Polüetüleen on elastne, seejuures mehaaniliselt küllalt tugev, peab hästi vastu keemilistele mõjutustele, on hea dielektrik, kasutatav temperatuurini 80–120 °C. Ka on seda võrdlemisi odav toota. Tulenevalt tööstuse ja kaubanduse laialdasest vajadusest pakkekiletoodete järele moodustab selle plasti toodang maailmas enam kui kolmandiku kõigi plastide kogutoodangust.

Liigitus

Olenevalt valmistustehnoloogiast saadakse mitmesuguse struktuuriga ja vastavalt erisuguste kasutusomadustega polüetüleene, millest levinuimad on järgmised:

• HDPE ehk PE-HD (HD tähendab high density, kõrgtihe): polümeeriahelad nõrgalt hargnenud, seetõttu suur tihedus: 940–970 kg/m³ (ehk 0,94–0,97 g/cm³);
• LDPE ehk PE-LD (LD tähendab low density, madaltihe): polümeeriahelad tugevalt hargnenud, seetõttu väike tihedus: 915–935 kg/m³;
• LLDPE ehk PE-LLD (LLD tähendab linear low density): lineaarne madaltihe polüeteen, mille polümeermolekulidel on ainult lühikesed harud;
• PE-HMW (HMW tähendab high molecular weight): kõrgmolekulaarne polüeteen, mille polümeeriahelad on pikemad kui eelmistel, molaarmass 500–1000 kg/mol;
• PE-UHMW (UHMW tähendab ultra high molecular weight): ülikõrgmolekulaarne HDPE molaarmassiga kuni 6000 kg/mol.

Vaata ka

• Polümeerid
• Plastid

Välislingid

• "27. märtsil 1933 valmistati kogemata polüetüleeni" ERR Novaator, 27. märts 2015