Ava peamenüü
Endise Kiidjärve haigla hoone Rihma-Jakobi talu maadel

Kiidjärve haigla asutati 1944. aastal, kui moodustati Kiidjärve maa-arstijaoskond.

Kiidjärve sobis arstipunkti avamiseks, sest külas oli elekter tänu Ahja jõe veejõule ja veskile ning püsiv raudteeühendus Tartuga. Hooneks valiti põline Kiidjärve talu Rihma-Jakobi, mis oli juba suvitajate tarbeks kohandatud, nagu paljud Kiidjärve ja Taevaskoja ümbruse talud. Maja oli kahekorruseline (toad, kaks kööki ja saal). Kohalikud toetasid haigla avamist ja korraldasid korjanduse. Anti ka sisustuseks vajalikku.

Uue haigla juhatajaks ja arstiks sai Kiidjärvel sündinud doktor Gustav Kroll. 1918–1942 oli Gustav Kroll Tartu linna arst. 1945. aastal arreteeriti ta nõukogude võimude poolt.

1947. aastal muudeti Kiidjärve üldhaigla tuberkuloosihaiglaks, mis töötas Kiidjärvel 1978. aastani. 1982. aastal valmis Põlva Keskhaigla ning Kiidjärve haigla suleti.

Pärast Kiidjärve haigla sulgemist kolis 1983. aastal hoonesse Kiidjärve metskond. Omandireformiga hoone tagastati.[1]

ViitedRedigeeri

  1. Tekst Triin Kusmin, Ain Erik. Joonistas Ülle Meister. Pärandkultuur metsas. Kiidjärve-Kooraste. RMK 2010, lk 18. ISBN 9789949189502