Kerapõhi oli mingi pisiese (nt puupulk, kivi- või savitükk jms), mida kasutati lõngakera aluseks[1].

Põhja-Euroopas kasutati kerapõhjana ka kuivatatud hanekõrist keeratud rõngast, mida nimetati krõnksuks või krõksuks ning mille sees kõrisesid haavlid, herned või kivikesed[1].

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 79

Välislingid

muuda