Vikipeedia

Keila sillad

Keila sillad on sillad üle Keila jõe Keila linna piires.

Keila raudteesild veebruaris 2015

Kuna Keila jõgi on Keila kandis madal ja paese põhjaga, siis sai juba kauges minevikus seda hõlpsasti ületada. Keilast üles- ja allavett on aga jõgi sügav ning ümbrus laialdaselt soostunud, mis liiklust üksjagu takistab. Nii ongi juhtunud, et siinne iidne sillakoht on olnud asula tekkele määrava tähtsusega.[1]

Pole teada, millal Keila jõele Keila juures esimene kivisild ehitati, kuid et 19. sajandi keskel sild seal seisis, selgub juhtumist, et sild sattus 1853. aastal avariiohtu, sest erakordselt kõrge suurvesi purustas kaks nõrgalt laotud jäämurdjat koos sammaste allosa müüritisega, nii et jõesambad olid varisemas. Silla edasise saatuse kohta andmed puuduvad.[2] Rohkem on teada neljaavalise paevõlvsilla kohta, mis ehitati 1882. aastal raudteesillast allavoolu praeguse jalakäijate silla kohal. Sild oli 47,1 m pikk ja sõidutee laius 4,1 m. Sild sai Teises maailmasõjas kannatada, kui 1941. aastal purustati silla üks võlv. Ava sillati ajutise puittoestikuga.[3] (Vaata [1]). 1960. aastate algul sild lammutati jõe süvendustööde käigus. Mõned aastad hiljem ehitati samasse kohta jalakäijate sild. 14.veebruaril 2023 avati Tallinna maantee pikendusel jalakäijatele mõeldud ja nüüd Vesiveski nime kandev ühe-avaline terasest lihttalaga 27,6 meetri pikkune ja 4-meetri laiune sild.

Keila Keila Jõesaarele viiv uus Linnuse tänava raudbetoonsild

Mõisaaegset Keila Jõesaart kaunistasid mitmed kivisillad. Juba 1880. aastate lõpus mainitakse ajalooraamatutes Keila mõisa ilusaid kivisildu. Johanna Lahesalu andmetel on viimane kivisild ehitatud 19. sajandil ning ehitajaks oli J. Ventsel.[4] Paekivist mitmeavaline võlvsild asus Keila jõel umbes 400 meetrit raudteesillast ülesvoolu mõisa peahoone taga. Sild võimaldas otsepääsu teisele poole jõge jäävatesse mõisa valdustesse. Seal paiknesid viinaköök, moonakate maja, laut ja muud mõisa majandushooned[5]. Aastail 1960–1961, Keila jõe süvendamistööde käigus, sild lõhati[5]. Hiljem ehitati sellele kohale metalltalakandjaga puidust pealisehitusega jalakäijate sild, mis aga 2000. aastate alguses vandaalide poolt lõhuti[6]. Silla taastas Keila Kiwanis klubi 2005. aastal.[6][7]

Keila jõe süvendamistööde käigus likvideeriti ka Keila Jõesaarele viiv Linnuse tänava sild ning asendati pinnasest valliga.[4] 2012. aastal, samaaegselt Keila jõe vasakharu puhastus- ja süvendustöödega, ehitati uus Linnuse tee sild, kuuemeetrise avaga raudbetoonist talasild[8]. Silla piirded kavandati raudbetoonsüdamikuga ja paekivivoodriga. Silla laius on 5 meetrit ning pikkus 17,5 m.[9]

1960. aastate alguses lõhatud paekivist võlvsilla kohal oli kuni 2022.aasta lõpuni nn Keva jalakäijate sild, mis rajati 1970. aastate esimeses pooles. 14.veebruaril 2023 avati samas kohas uus, jalakäijatele mõeldud ja nüüd Vesiveski nime kandev ühe-avaline terasest lihttalaga 27,6 meetri pikkune ja 4-meetri laiune sild.

Pärast Eesti ja Nõukogude Liidu baaside lepingu sõlmimist tekkis vajadus Keila ümbersõidu järele.[10] Seepärast kavandati 1940. aastal raudbetoonsild Saue küla ja Keila vahelisele maanteele. Ehitustööd algasid 1941. aastal, kuid jäid puhkenud sõja tõttu pooleli. Ära jõuti teha vaid parem kaldasammas.[2] 1950. aastal[2] projekteeriti sild ümber viieavaliseks (5+14+14+14+5 m) kahe jätkuvtalaga sillaks, mille kogupikkus on 52 meetrit. Sild ehitati valmis 1956. aastal. Ta jääb Keila linna haldusterritooriumi piiridesse[11] Tallinna–Paldiski maanteele. 2015. aastal ehitatakse olemasoleva Keila silla kõrvale uus sild, seejärel lammutatakse vana sild ja selle kohale rajatakse veel ka teine sild. Mõlemad uued raudbetoonsillad on kolmeavalised ja nende pikkus on 47,3 m.[12]

Kahe terasest talakanduriga raudteesild Haapsalu–Tallinna raudteel üle Keila jõe valmis 1903. Sild oli kaheavaline ja üldpikkusega 37,8 m. Sild on hiljem ümber ehitatud.[3] Esialgne sild, mis rajati 1870 koos raudteega, oli tõenäoliselt puidust.

Koos Jõeparki viiva sillaga on praegu Keila linna territooriumil kokku 5 silda[9], neist 2 jalakäijate sillad. Kuues Keila sild valmib 2015. aasta lõpul.[12]

Pilte muuda

  •  
    Keila maanteesild lõunast.
  •  
    Keila maanteesild vahetult pärast valmimist.
  •  
    Uue raudbetoonsilla ehitus. Vana nn Keila sild lammutatakse seejärel ja selle kohale rajatakse uus sild.
  •  
    Hüdro- ja meteoroloogiajaama vaatlussild, mis funktsiooni kaotanuna lagunes 1980ndate alguses.
  •  
    Heategevusklubi Kiwanis ehitatud sild Jõesaarele.
  •  
    Vaade Keila raudteesillale kevadel.
  •  
    Raudteesild.
  •  
    Jõesaare jalakäijate silla avamine.
  •  
    Jõesaare jalakäijate sild.
  •  
    Keva jalakäijate sild- lammutatud 2022.aasta lõpus .
  •  
    Keila vana kivisilla jäänused.

Viited muuda

  1. ↑ "Harju rajoonis. Artiklite kogumik". Tallinn, 1974. Lk 348–353.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Hubert Matve. Eesti sillaehitus. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2004. Lk 77
  3. ↑ 3,0 3,1 Mairo Rääsk. Eesti sillad. Kirjastus Tänapäev, 2006. Lk 14–15
  4. ↑ 4,0 4,1 Keila jõe vasaku haru veevoolu taasavamise ja ökoloogilise tervendamise eelprojekt (2010).
  5. ↑ 5,0 5,1 Keila mõisapargi hoolduskava. Lk 22.
  6. ↑ 6,0 6,1 Kiwanis taastas Keila jõe silla. Keila. Linna infoleht. 10.06.2005.
  7. ↑ Keila mõisapargi hoolduskava. Lk 20.
  8. ↑ Sergei Bažeža. Keila leht. 15.06.2012.
  9. ↑ 9,0 9,1 Keila linn saab viienda silla. Harju Elu arhiiv. 9.03.2012.
  10. ↑ Algab Paldiski maantee uuendamine. Harju Elu. 10.10.2014.
  11. ↑ "Tallinna-Paldiski maantee eelprojekt Keilas. Tulemuslikkuse analüüs. 2011
  12. ↑ 12,0 12,1 Keila sild valmib tänavu jõuluks. Harju Elu. 30.01.2015.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Keila_sillad&oldid=6418228"