Keila küla
Keila on endine küla Harju maakonnas Keila kihelkonnas.
Keila territooriumil asus küla juba muinasajal. Asustuse jälgi on leitud peamiselt Keila jõe äärselt alalt, mida tänapäeval läbib raudteetamm. Arheoloogilistel proovikaevamistel on sealt leitud potikilde ja söestunud luid, mille järgi on oletatud, et küla eksisteeris seal 10.–15. sajandil.[1]
1241. aastal on Keila küla (Keikæl) esmamainitud Taani hindamisraamatus,[2] kus küla suuruseks oli märgitud kümme adramaad.[3]
15.–16. sajandil moodustus Keila kiriku juurde jõe läänekaldale kodanike, bürgermeistri ja gildiga alev. Küla asus aga jõe idakaldal ja moodustas tol ajal alevi kõrval iseseisva asula.
Küla kohale, Keila sovhoosi, rajati XX sajandi keskel taas asula. Küla koosnes kahest osast (Alajaama ja Ülejõe teed). Seal asus ka autobaas. Külas elas 1970. aastal 230 inimest. [4] Asula maad liideti 1976. aastal osalt Keila linnaga, Alajaama tee aga Tutermaa külaga.
Viited muuda
- ↑ Heli Nurger. "Keikæl, Kegel, Keila". OÜ Infotrükk, 2003. ISBN 9985-915-6-0.
- ↑ http://www.eestigiid.ee/?CatID=27/
- ↑ Heino Gustavson. "Keila". Eesti Raamat, 1979.
- ↑ ENE, 3, köide. Tallinn, 1971