Keelekorraldus

Keelekorraldus (vananenud termin: õigekeelsus^[1]; inglise language planning, corpus planning) on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine^[2]. Keelekorralduses otsitakse keeleideaali ning selle poole liikumiseks antakse keelesoovitusi ja fikseeritakse norminguid^[2].

Keelekorraldus jaguneb üldkeelekorralduseks, mis tegeleb keelekorralduse üldprobleemidega ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega.

Keelekorraldusteooria sisuks on keelekorralduse eesmärgid, põhimõtted, meetodid ja taktika. Maailma kuulsamate keelekorraldusteoreetikute hulgas on Einar Haugen, Joshua Fishman ja Valter Tauli.

Eesti keelekorraldus

Pikemalt artiklis Eesti keelekorraldus

Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi- ja rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas^[2].

Vaata ka

Viited

↑ EE 12. köide, 2003: 702.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Erelt, T., 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 15

Kirjandust

Tiiu Erelt "Eesti keelekorraldus" Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002
Eesti rahvuslik keelekorraldus

[EE-1] EE 12. köide, 2003: 702.

[Erelt,_2002-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Erelt, T., 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 15

[1]

[2]