Oskuskeelekorraldus
Oskuskeelekorraldus on oskussõnavara ja laiemalt oskuskeele lingvistiline uurimine ning praktiline keeleline töö terminoloogia heaks. Selline ühe allkeele korraldus on üldise keelekorralduse osa.[1]
Ajalugu muuda
Oskuskeelt ja oskussõnavara ehk terminoloogiat hakati Eestis teadlikumalt arendama 19. sajandil. Silmapaistva panuse eestikeelse erialasõnavara arendamisel on andnud eesti rahvusliku liikumise suurkujud Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Carl Robert Jakobson.[2]
Oskuskeelekorralduse põhimõtted muuda
- Keel ei ole ainult suhtlus- või väljendus-, vaid ka tunnetusvahend.
- Mis tahes eriala oskussõnavara loomine ja oskuskeele korraldamine on kõigepealt vastavat eriala käsitleva teaduse probleem.
- Oskussõnade tuletamisel tuleb säilitada kriitiline suhtumine lähtekeele terminoloogiasse.
- Terminite tuletamisel saadakse häid tulemusi, kui peetakse silmas eeskätt terminisüsteeme, mitte üksiksõnu, ja eelistatakse produktiivsemaid sõnakujusid.
- Oskuskeeles taotletakse vältida nii terminite mitmetähenduslikkust kui ka samatähenduslike oskussõnade rohkust ehk sünonüümiat.
Näiteks on majandusalase sõnavara loomine ja korraldamine majandusteadlaste ülesanne. Parimaid tulemusi annab aga tihe koostöö majandus- ja keeleteadlaste vahel.[3]
Oskuskeelekorralduse eesmärgid muuda
- arendada Eestile oluliste teadus-, tehnika- ja majandusharude ning huvialade oskussõnavara
- saavutada kõigi valitsusasutuste osalus oma valdkonna terminivara arendamises
- toetada riiklikult terminoloogiatöö eri vorme
- tagada oskuskeeleinfo võimalikult lai levik ja eestikeelse oskussõnavara kasutamine
- anda erialaspetsialistidele ja filoloogidele oskuskeelekoolitust kõrgkooliõppe osana või täiendusõppena, edendada terminoloogiapõhimõtete uurimist ja arendamist
- soodustada eri asutuste terminoloogiakoostööd, eriti Eesti asutuste koostööd Euroopa Liidu asutustes töötavate ametnikega
- osaleda rahvusvahelises terminoloogia koostöös ja selle alases rahvusvahelises teadustegevuses
Põhitäitjad on Haridus- ja Teadusministeerium ning teised ministeeriumid, Eesti Keele Instituut, Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Rakenduslingvistika Ühing, kõrgkoolid.[4]
Eesti Terminoloogia Ühing muuda
Eesti Keele Instituudi ja Eesti Õigustõlkekeskuse algatusel loodi oskussõnavara arendamiseks 2001. aastal Eesti Terminoloogia Ühing, mis lõpetas tegevuse 2015. aastal.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Tiiu Erelt (1982). Eesti oskuskeel. Tallinn: Valgus. Lk 135.
- ↑ Rein Kull (2000). Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 53.
- ↑ Uno Mereste (2000). Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 84–87.
- ↑ "Eesti keele arengukava 2011–2017" (PDF). Vaadatud 07.01.2019.[alaline kõdulink]