Kaunase kindluse IX fort

Kaunase kindluse IX fort on endine fort Tsaari-Venemaa Kaunase kindluse koosseisus. Tänapäeval jääb see Kaunasesse Sargėnai asumisse, asudes aadressil Žemaičių pl. 75.

Fort valmis aastail 1903–1911. See on viisnurkse põhiplaaniga sümmeetriline rajatis.

Algselt oli Kaunase kindluse juurde ette nähtud üksnes seitse forti. Hiljem avastati, et lääneküljele jääb kaitseta sektor ja kavandati uus fort. Fort rajati Nerise oru nõlval asuvale terrassile. Kui fort valmis, avastati, et selle asukoht on liialt madalal, et soovitud ala tule all hoida, nii rajati kõrgemale IX fort.^[1]

Viisnurkse põhiplaaniga fort rajati Konstantin Velitško aastal 1897 valminud projekti kohaselt. Selle kasematid olid betoonist, nende seinad oli 1,5–2,1 meetri paksused. Forti ümbritseb kontreskarpse tugimüüriga vallikraav. Vallikraavi olid rajatud kaks poolkaponiiri ja üks täiskaponiir. Neid ühendas barakkidega keskne potern. Barakkidel olid lisaks akendele ka laskeavad.

Barakkide alumistel korrustel asusid moonalaod, söökla, köök ja kontor, üleval, olid sõdurite eluruumid. Fort oli varustatud tolle aja moodsa tehnikaga – seal asusid telefonijuhtmed, elektrigeneraatorid, veepumbad ja õhutussüsteemid. Säilinud on algsed uksed ja aknaraamid, osa silindrilistest ahjudest ja kaevude pumpadest.^[2]

Fort oli varustatud nelja Maximi kuulipildujaga, seal oli ka 28 kerget suurtükki. Kaitsjate varustusse kuulusid Mossin-Nagant-tüüpi vintpüssid. Suurtükkidega kasemattide seintel oli müra summutamiseks korgist vooderdis.^[3]

Esimese maailmasõja ajal fordi juures lahinguid ei peetud. Leedu iseseisvumise järel läks see algul kaitseministeeriumi käsutusse, seejärel aga justiitsministeeriumi haldusalasse. Aastal 1922 rajati forti vangla (Kaunase vangla osakond). Tol perioodil rajati sinna ka punastest tellistest müür. Aastail 1920–1941 läks vangla NKVD käsutusse, muutudes Leedu alade ainsaks vangide vangilaagritesse deporteerimise punktiks.

Saksa okupatsiooni ajal muudeti fort juutide hukkamispaigaks. Massilisemad hukkamised leidsid aset 1941. aasta sügisel. 29. oktoobril hukati seal 9200 Kaunase geto juuti; see oli suurim juutide massimõrv Leedu aladel.^[4] Vähemal määral jätkusid hukkamised kuni 1944. aasta augustini. Lisaks kohalikele juutidele hukati seal ka Prantsusmaalt, Tšehhoslovakkiast, Austriast, Poolast ja Saksamaalt toodud juute. Tapetute seas oli ka nõukogude sõjavange.^[5] Hukatute arvu hinnatakse 40 000-50 000 inimesele.^[6] Täpse arvu teadasaamise muudab raskeks asjaolu, et aastal 1943 moodustati 63 vangist erigrupp, mis tegeles hukkamisjälgede likvideerimisega. Peamiselt juutidest koosnev grupp tegeles hukatute väljakaevamise ja nende säilmete põletamisega.^[7] Grupi liikmed mõistsid aga, et see tegevus ohustab ka nende endi elusid ja nii põgenesid nad ühiselt 25. septembril 1943.^[8]

Sõja järel kuulus fort algselt vanglatesüsteemi, hiljem asusid seal toitlustustrusti laod. Aastal 1958 otsustati muuta fort Revolutsiooniajaloo muuseumiks. Natside kuritegudele pühendati seal neli kongi. Aastal 1960 asuti sealseid natside kuriteguseid uurima ja avastati uusi jälgi nende tegevusest. Aastal 1984 avati seal ametlikult uus muuseum, kus tutvustati tõsisemalt natside kuritegusid. Avati ka hukatutele pühendatud memoriaalkompleks. Rajati uus brutalistlikus stiilis muuseumihoone.

Kompleks on aastast 1993 muinsuskaitse all.

IX fort
Potern
Tsaariaegne ahi
Mälestusmärk fordis hukatud inimestele

Viited muuda

↑ "Kauno tvirtovės parkas". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2021. Vaadatud 22. aprillil 2021.
↑ "Kauno tvirtovės 9-asis fortas ir Memorialas nacizmo aukų atminimui". Vaadatud 22. aprillil 2021.
↑ Orlov, Vladimir (2007), Kauno tvirtovės istorija (in Lithuanian), Kaunas: Arx Baltica, lk. 15, ISBN 978-9955-638-97-1
↑ Israel Gutman u. a. (Hrsg.): Enzyklopädie des Holocaust. München und Zürich 1995, ISBN 3-492-22700-7, Bd. 2, Lk. 804.
↑ О. Капланас. Девятый форт обвиняет, 1970 г., lk.12
↑ www.jewishvirtuallibrary.org
↑ Andrej Angrick: „Aktion 1005“ – Spurenbeseitigung von NS-Massenverbrechen 1942–1945. Göttingen 2018, ISBN 978-3-8353-3268-3, Bd. 2, lk. 695–717.
↑ Лазарь Любарский. Дерзкий побег 64 заключённых из девятого форта в Каунасе. Заметки по еврейской истории.

[1] "Kauno tvirtovės parkas". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2021. Vaadatud 22. aprillil 2021.

[2] "Kauno tvirtovės 9-asis fortas ir Memorialas nacizmo aukų atminimui". Vaadatud 22. aprillil 2021.

[3] Orlov, Vladimir (2007), Kauno tvirtovės istorija (in Lithuanian), Kaunas: Arx Baltica, lk. 15, ISBN 978-9955-638-97-1

[4] Israel Gutman u. a. (Hrsg.): Enzyklopädie des Holocaust. München und Zürich 1995, ISBN 3-492-22700-7, Bd. 2, Lk. 804.

[5] О. Капланас. Девятый форт обвиняет, 1970 г., lk.12

[6] www.jewishvirtuallibrary.org

[7] Andrej Angrick: „Aktion 1005“ – Spurenbeseitigung von NS-Massenverbrechen 1942–1945. Göttingen 2018, ISBN 978-3-8353-3268-3, Bd. 2, lk. 695–717.

[8] Лазарь Любарский. Дерзкий побег 64 заключённых из девятого форта в Каунасе. Заметки по еврейской истории.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]