Kate keel (Kai, Kate Dong, Kâte, kate) kuulub Paapua keelte Üld-Uus-Guinea hõimkonna Finisterre-Huoni keelte hulka. Paapua Uus-Guinea piirkond on keelelise varieeruvuse tiheduse poolest maailmas esikohal.[2] Kate keele dialektid on Magobineng (Bamota), Parec, Wamora (Wamola), Wana, Wemo. Need dialektid võivad olla ka iseseisvad keeled. Emakeelena kõnelejaid on kokku 20 000. Paapua Uus-Guinea Evangeelne Luterlik Kirik kasutab kate keelt kirikukeelena, mistõttu on selle keele teise keelena kõnelejaid 80 000. Keele emakeelena kõnelejate kirjaoskuse protsent on 25–50%, teise keelena kõnelejate hulgas on kirjaoskuse protsent 50–75%. Kirjasüsteemiks on ladina kiri. Keelt kõneldakse Paapua Uus-Guinea riigis, täpsemalt Morobe provintsis Finschhafeni linnas.[1]

kate keel
Hääldus [kɔtɛ]
Kõneldakse Paapua Uus-Guinea
Piirkonnad Morobe provints, Finschhafeni linn
Kokku kõnelejaid 20 000[1]
Keelesugulus Paapua keeled
 Üld-Uus-Guinea keeled
  Finisterre-Huoni keeled
    Huoni keeled
    idahuoni keeled
     kate keel
Keelekoodid
ISO 639-3 kmg

Fonoloogia

muuda

Vokaalid

muuda

Vokaali â foneetiline transkriptsioon on [ɔː].

Kate vokaalid
eesvokaalid tagavokaalid
kõrged vokaalid i u
keskkõrged vokaalid e o
madalad vokaalid a â

Konsonandid

muuda

Kõrisulghäälik c esineb ainult pärast vokaali ja saksa keeleteadlane Pilhofer kirjeldab seda kui vokaali omadust, mis aitab eristada näiteks sõna bo (suhkruroog) sõnast boc (väga) ja si (istutus) sõnast sic (puljong).[3] Konsonant z esineb ainult vokaalide vahel ja ʒ ainult morfeemi alguses. Tähed q ja q (q tegelik kirjapilt arvutikirjas puudub) häälduvad vastavalt [kp] ja [gb].

Kate konsonandid
labiaalid labiovelaarid dentaalid alveopalataalid velaarid glotaalid
helitud konsonandid p q t z k c
helilised konsonandid b q d ʒ g
prenasaalid mb ŋq nd ŋq
nasaalid m n ŋ
helitud frikatiivid f s h
helilised frikatiivid w
verberandid l
aproksimandid j

Vabad asesõnad

muuda

Kate keeles esineb nii eksklusiivne kui ka inklusiivne I isiku asesõna, arvatavasti austroneesia keelte mõjutuste tõttu. Paapua keelte hulgas on kate keelele iseloomulik eristus inklusiivse ja eksklusiivse esimese isiku vahel vähelevinud.

Isik Ainsus Mitmus Kaksus
I isik (eksklusiivne) no nâŋe nâhe
I isik (inklusiivne) - nâŋac nâhâc
II isik go ŋoŋe ŋohe
III isik e jaŋe jahe

Keelenäited

muuda
Näited[4]
Mu Ʒeri dâŋ üldine tervitus
Furi biaŋ hommikune tervitus
Ʒâaŋ biaŋ lõunane tervitus
Owâ biaŋ pärastlõunane tervitus
Gum biaŋ öine tervitus
No sone? Kuidas sul läheb?
Wofuŋ Jesu Mesia ele miti qâlicne ʒi uus testament kate keeles[5]

Arvsõnad

muuda
Arvsõnad ühest kümneni kate keeles[6]
1 mocjahoŋ üks
2 jojohac kaks
3 johacâmoc kolm
4 johacâjohac neli
5 memoc viis
6 memoc â memocko mocjahoŋ kuus
7 memoc â memocko jojohac seitse
8 memoc â memocko johacâmoc kaheksa
9 memoc â memocko johacâjohac üheksa
10 mejohac kümme

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "Ethnologue". Vaadatud 17.11.2013.
  2. Austin, P. (2008). One Thousand Languages: Living, Endangered, and Lost. University of California Press.
  3. Pilhofer, G. (1933). Grammatik der Kâte-Sprache in Neuguinea. Vierzehntes Beihelf zur Zeitschrift für Eingeborenen-Sprachen. Berlin: Dietrich Reimer.
  4. "Jennifer's Language Page". Vaadatud 17.11.2013.
  5. "Christusrex". Vaadatud 17.11.2013.
  6. "Zompist". Vaadatud 17.11.2013.

Kirjandis

muuda
  • Flierl, Wilhelm, and Hermann Strauss, eds. (1977). Kâte dictionary. Series C-41. Canberra: Pacific Linguistics.
  • Ross, Malcolm (2005). "Pronouns as a preliminary diagnostic for grouping Papuan languages". In Andrew Pawley, Robert Attenborough, Robin Hide, Jack Golson, eds. Papuan pasts: cultural, linguistic and biological histories of Papuan-speaking peoples. Canberra: Pacific Linguistics. pp. 15–66. ISBN 0858835622. OCLC 67292782.

Välislingid

muuda