Kasutusvaldus Rooma õiguses
Kasutusvaldus ehk ususfructus oli isiklik servituut Rooma eraõiguses, mis andis isikule eluaegse õiguse kasutada võõrast asja ning omandada selle vilju.[1]
Kasutusvalduse olemus muuda
Kasutusvalduseks õigustatud isiku kohta kasutati terminit ususfructarius või fructarius. Kasutusvalduses olev asi oli res fructaria.[2] Tulenevalt kasutusvalduse instituudi olemusest, jäi kasutatava asja omandiõigus endisele omanikule, mistõttu ei tohtinud õigustatud isik kasutatavat asja kuidagi muuta. Seda põhimõtet iseloomustab termin salva rerum substantia (asja olemust säilitades).[3]
Kasutusvalduse olemus on sõnastatud ka Justinianuse "Institutsioonides":
Inst. 2.4.pr: „Kasutusvaldus on õigus võõrast asja kasutada ja sellest tulu saada, säilitades sealjuures asja olemuse. See on nimelt kehalise asja kohta käiv õigus: kui asi kaob, siis on paratamatu, et ka õigus kaob.”[4]
(„Usus fructus est iuris alienis rebus utendi fruendi salva rerum substantia. est enim ius in corpore: quo sublato et ipsum tolli necesse est.“)[5]
Kasutusvalduse ja omandiõiguse eristamine on samamoodi väljendatud Justinianuse "Institutsioonides":
Inst. 2.4.1: „Kasutusvaldus on omandist eraldiseisev ja tekib veel mitmel viisil. /.../”[6]
Inst. 2.4.1: „Usus fructus a proprietate separationem recipit idque plurimis modis addicit. /.../“[7]
Kasutusvaldust sai seada kinnisasjadele (maatükid, hooned) ja sellistele vallasasjadele, mis ei ole äratarvitatavad. Siiski oli tehniliselt võimalik seada kasutusvaldust ka rahale, tehes seda legaadi teel. Nimelt anti legataarile (legaadi saaja) raha omandisse ning legataar pidi omakorda andma pärijale tagatise üleantud rahasumma osas, juhuks kui ta sureb või tema õigusvõime muutub (capitis deminutio). Sellist metoodikat kirjeldas seadus kvaasikasutusvalduse andmisena. Sellise võimaluse seadustas senatusconsultum.[8]
Kasutusvalduse lõppemine muuda
Kasutusvalduse lõppemisega sai asja omanik asja üle jälle täieliku võimu:
Inst. 2.4.4: „Aga kui kasutusvaldus on lõppenud, läheb see [asi] tagasi omaniku omandisse ja sellest hetkest saab palja omandiõiguse omanik jälle täieliku võimu asja üle.“
(„Cum autem finitus fuerit usus fructus, revertitur scilicet ad proprietatem et ex eo tempore nudae proprietatis dominus incipit plenam habere in re potestatem.“)[9]
Kasutusvaldus lõpeb järgmistel juhtudel:[10]
- õigustatud isiku surm,
- õigustatud isik teeb läbi capitis deminutio media või maxima,
- kasutusvaldust ei kasutata - teatud ajal ja tingimustel,
- õigustatud isik loovutab kasutusvalduse,
- õigustatud isik omandab kasutatava asja omandiõiguse (consolidatio),
- kasutatav asi hävineb - maja põleb maha või variseb kokku
Inst. 2.4.3: „Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surma ning õigusvõime kahesuguse – suurima ja keskmise – vähenemise korral; samuti lõpeb see laadist ja ajast sõltuvalt, kui seda ei kasutata. See kõik on sätestatud meie [Justinianuse] korralduses. Kasutusvaldus lõpeb ka siis, kui kasutusvaldaja loovutab [oma õiguse] [teeniva] asja omanikule (sest loovutamine kolmandale isikule ei too kaasa midagi), või vastupidi, kui kasutusvaldaja omandab [kasutusvalduses oleva] asja omandiõiguse, mida nimetatakse consolidatio [’omandiõiguse loovutamine’]. Lisaks on kindel, et kasutusvaldus lõpeb ja ei kesta edasi maatüki puhul, kui maja maha põleb või maavärina või oma puuduste tõttu kokku variseb.“
(„Finitur autem usus fructus morte fructuarii et duabus capitis deminutionibus maxima et media, et non utendo per modum et tempus. Quae omnia nostria stauit constitutio. Item finitur usus fructus, si domino proprietatis ab usufructuario cedatur (nam extraneo cedendo nibil agitur): vel ex contrario si fructuarius proprietatem rei adquisierit, quae res consolidatio appellatur. Eo amplius constat, si aedes incendio consumptae fuerint vel etiam terrae motu aut vitio suo corruerint, extingui usum fructum et ne areae quidem usum fructum deberi.“)[11]
Viited muuda
- ↑ Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Pärnu: Penikoorem 2005, lk 121-122.
- ↑ Smith, W. A Dictionary of Greek and Roman Antiquities. Ususfructus. London: John Murray 1875. Kättesaadav arvutivõrgus: https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/secondary/SMIGRA*/Ususfructus.htm
- ↑ Ilus, lk 122.
- ↑ Siimets-Gross, H., Ristikivi, M. Fontes iuris Romani: Rooma eraõiguse allikate kogumik. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2019, lk 174.
- ↑ Siimets-Gross, Ristikivi, lk 174.
- ↑ Siimets-Gross, Ristikivi, lk 174.
- ↑ Siimets-Gross, Ristikivi, lk 174.
- ↑ Inst. 2.4.2., vt Siimets-Gross, Ristikivi, lk 175.
- ↑ Inst. 2.4.4., vt Siimets-Gross, Ristikivi, lk 176.
- ↑ Inst. 2.4.3., vt Siimets-Gross, Ristikivi, lk 176.
- ↑ Siimets-Gross, Ristikivi, lk 176.