Kasutusvaldus ehk vilikasutus (ladina ususfructus) on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud (kasutusvaldaja), on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.

Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega.

Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

Eesti asjaõigusseaduse kohaselt lõpeb füüsilise isiku kasuks seatud kasutusvaldus hiljemalt tema surmaga, kui kasutusvaldus ei lähe üle pärijale (§ 210), ning juriidilise isiku kasuks seatud kasutusvaldus hiljemalt juriidilise isiku lõppemisega või 100 aasta möödumisel kasutusvalduse tekkimisest (§ 211)[1].

Viited muuda

  1. Asjaõigusseadus (01.10.2019 jõustunud redaktsioon), Riigi Teataja (vaadatud 02.05.2021)