Kasutusmugavuse testimine

Kasutusmugavuse testimine (ka kasutuskogemuse testimine, kasutatavuse testimine) on meetod kasutajakeskse disainiga toote või teenuse hindamiseks tavakasutajate peal. Kasutatavuse seisukohalt on see olulise tähtsusega tegevus, kuna annab selge ülevaate, kuidas reaalsed kasutajad süsteemitarkvara kasutavad. Kasutusmugavuse testimise põhieesmärk on kontrollida, kas saavutatud võimekus ühtib plaanitud eesmärgiga. Testimine hõlmab kasutaja reaalset toote kasutamist ning läbiviijapoolset süstemaatilist vaatlust. Kasutusmugavust testitakse veebilehtede ja -rakenduste, seadmete, ametlike dokumentide jpm kasutajaliidese testimise käigus. Kasutusmugavuse testimisel keskendutakse eelkõige spetsiifilistele objektidele või objektide kogumitele, mitte üldistele printsiipidele.

Meetodid

Kasutusmugavuse test algab stsenaariumi või reaalse olukorra moodustamisest. Testis osalev inimene teostab läbiviija antud ülesandeid, mille käigus läbiviija ja/või vaatleja(d) teda jälgivad ja teevad märkmeid. Tihti on toote kohta info saamiseks lisaks kasutusel ka muid vahendeid: juhendid, paberkandjal prototüübid, testile eelnevad ja järgnevad küsimustikud. Näiteks testimaks konkreetse e-kirja vahendusprogrammi manustamise funktsiooni, koostatakse stsenaarium, milles kirjeldatakse inimese soovi saata e-kiri koos lisatud manusega. Seejärel täidab testis osaleja stsenaariumi järgi sama ülesannet. Eesmärk on saada süsteemi arendajate jaoks andmeid sellest, kuidas tavakasutaja süsteemi kasutamisega hakkama saab, mis on probleemsed kohad, mis inimestele meeldib. Eri tehnikate juures on informatsiooni kogumise võtted sarnased: testitaval palutakse kõva häälega mõelda, jälgitakse silmade liikumist, emotsioonide muutumist jpm.

Koridori testimine

Koridori testimine (ingl hallway testing) on kiire ja odav meetod, kus testi võetakse inimesed juhuslikkuse põhimõttel (n-ö koridoris mööduvad inimesed). See aitab disaineritel juba arendamise algfaasis üles leida toote kriitilised kohad. Kõik peale projektiga seotud inimeste võivad testis osaleda.

Kaugmetoodiline testimine

Olukorras, kus testi läbiviijad, arendajad ja tulevased toote kasutajad asuvad eri riikides ja ajavööndites, võib silmast silma testi läbi viimine olla aja- ja rahakulukas. Seetõttu on jõutud kaugmetoodilise testimiseni, kus kasutaja ja hindaja on eraldatud ruumiliselt ja ajaliselt. Kaugmetoodiline testimine võib olla sünkroonne ja asünkroonne. Esimese puhul toimub reaalajas suhtlus kasutaja ja hindaja vahel, teisel juhul töötavad nad eraldi. Sünkroonse testimise meetodite hulka kuuluvad videokõned või Webex ning muude taoliste rakenduste kasutamine. Selle puuduseks on aga päriselt kohalolu puudumine, mis võib pärssida kasutaja sooritust. Samuti puudub kontroll ruumis oleva müra ja liikumise üle, mis võib põhjustada tähelepanu hajumist või testi pooleli jäämist. Asünkroonse testimise alla kuulub automaatne infosalvestus kasutaja klõpsudes, käitumismustrite ning tekkinud probleemide logi ja kasutajapoolne subjektiivne tagasiside. Silmast silma testiga sarnaselt põhineb ka asünkroonne testimine etteantud ülesannetel. See aitab uurijatel aru saada kasutaja kavatsustest, võttes arvesse tehtud klõpse ja nende sooritamiseks kulunud aega. Testi tehakse kasutaja enda valitud keskkonnas. Seetõttu on asünkroonne testimine üha enam levinud testimisviis, kuna kasutaja saab ise oma aja järgi valida, millal ja kus ta testi sooritab.

Eksperdi analüüs

Eksperdi analüüs põhineb inimestel, kellel on kasutusmugavuse testimise kogemus ning tihti on nad just kasutusmugavusele spetsialiseerunud firmadest. Heuristiline hindamine või kasutusaudit on kasutajaliidese hindamine ühe või mitme eksperdi poolt. Hinnatakse kasutajaliidese kasutatavust, tõhusust ja efektiivsust, lähtudes kümnest 1994. aastal Jakob Nielseni defineeritud kasutusmugavuse printsiibist.

A/B-testimine

Veebiarenduses ja turunduses on A/B-testimine eksperimentaalne lähenemine veebidisainile. Selle eesmärk on tuvastada muutused veebilehel, mis suurendavad lehe külastatavust. Võrreldakse kahte versiooni (A ja B), mis on suures osas identsed, kuid erinevad ühe potentsiaalse kasutaja tegutsemist mõjutava detaili poolest. A-versioon on tihti see, mis on parasjagu kasutusel, ning B-versiooni on mingil moel muudetud. Mõned elemendid, mida B-versioonis muudetakse ja mille muutuse mõju hinnatakse, on tekst, paigutus, pildid ja värvid.