Tere tulemast Vikipeediasse, Uhh! Adeliine 3. jaanuar 2012, kell 20:45 (EET)Vasta

Tõnis Jõgiaas muuda

Tegelikult on kysimus sõnastuses: praegu jääb mulje, nagu väljendaks lause Vikipeedia seisukohta, samas kui jutt on lihtsalt monumendi toonasest nimetusest. Vaevalt keegi Eesti vikipedistidest tolleaegset propagandat siiralt usub. Samas ei saa me kunagisi mälestusmärke ise ymber nimetada, muidu pole need enam identifitseeritavad ja lugejad ei leia mujalt nende kohta käivat infot yles. (Nt Vaskratsanikku ei sobi nimetada Vanaks Tõpraks, tegi see Peeter I, mis ta tegi.) Aga jah, Vikipeedia arvamus peab olema omaaegsetest nimetustest ja väidetest selgelt eristatav. - Muuseas, kui identifitseerimisest rääkida, siis on tululik ja hää kirjutada oma kommentaaride lõppu arutelulehtedel --~~~~, siis ilmub sinna kasutajanimi ja kellaaeg ning hiljem ei teki segadust, kes mida ja millal kirjutas. Võib ka klõpsata kirjutuskasti kohal ylemises reas vasakult neljandat ikooni (pliiatsijupp ja kritseldus), see teeb sama töö. --Oop 4. jaanuar 2012, kell 06:04 (EET)Vasta

Täiesti nõus ülalöelduga, tegemist on tõesti sõnastuse küsimusega. Samas ma julgen kahelda, kas Tartu punamonumendi toonane ametlik nimetus oli "monument Nõukogude sõjaväelastele, kes vabastasid Tartu Saksa okupatsioonist". Sammas pandi minuteada püsti 1945, mil kasutusel oli termin Punaarmee, samuti oli vabastamine niivõrd ühene mõiste, et täiend Saksa okupatsioonist oli selgelt üleliigne (vrd. Tallinna vabastajate monument). Seega minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt võiks artiklis kasutada mõistet Punaarmee monument, mis ei tohiks kuidagi vääritimõistmist tekitada. Tänan vastuse ja juhenduse eest. --Uhh 4. jaanuar 2012, kell 18:29 (EET)Vasta

Tore, aga nii siis kirjutagi. Ja kui õnnestub õige nimi kindlaks teha, võib selle kirja panna. Ilus oleks ju pisike fotoga artikkelgi teha, ent nii lyhiajalisest mälestusmärgist pole kardetavasti kyllalt materjali. Võta hääks. --Oop 4. jaanuar 2012, kell 18:47 (EET)Vasta