PiretPK
Feodorisoo muuda
Feodorisoo muuda
Sissejuhatus muuda
Feodorisoo asub Ida-Viru maakonnas, Alajõe ja Illuka vallas. Feodorisoo moodustab ca 577 ha suuruse lõunapoolse osa Agusalu looduskaitsealast Repna, Sinoi, Heinasoo, Riisa soo ning Võhmakivi ja Ristikivi raba kõrval. Agusalu looduskaitseala paikneb omakorda Eesti suurima sookompleksi – Puhatu – edelaosas. Tänapäevane Agusalu looduskaitseala (sh Feodorisoo) on loodud 1981. aastal sookaitseala ning 1997. aastal Agusalu maastikukaitseala baasil. Kaitserežiimilt on Feodorisoo sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk „on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina“[1]. Loodusväärtuste ning maastikuliste eriliste pinnavormide kõrval on Feodorisoo tähelepanuväärne, kuna LIFE programmi ja KIKi looduskaitseprogrammi toetusel on kavas taastada ajavahemikul 2015-2020 LIFEME-projekti raames Feodorisoo looduslik veerežiim ning rajada möödunud sajandi keskel kaevatud kraavidesse paisud. Loodusliku veerežiimi taastamine on vajalik, kuna rabad on looduskaitseliselt NATURA 2000 kõrge tähtsusastmega kooslused ning Eesti vastutuskooslused. Ühtlasi on kogu Agusalu looduskaitsealal oluline pinnavee ühtlustaja ja puhastaja roll, kuivõrd kaitseala paikneb põlevkivi kaevanduse läheduses.
Feodorisoo teke muuda
Feodorisoo on tekkinud Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste madalaveeliste nõgude kinnikasvamisel ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel [2].
Feodorisoo kooslused ja kasvukohatüübid muuda
Feodorisoo kasvukohatüübid on inventeeritud 2001. aastal Eestimaa Looduse Fondi poolt. Kooslustena on Feodorisoos suuremas osas kaetud looduslikus seisundis rabadega (7110). Turbalasundi tüsedus küündib nelja meetrini, kuid puudub rabarinnak [3]. Rabade kõrval leidub siirdesoo- ja rabametsi (91D0), (3160) ning inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabasid (7120). Koosluste eestikeelne klassifikatsioon toetub Jaanus Paali (2007) koostatud jaotusele. [5] Sulgudes olevad numbrid tähistavad rahvusvahelisi koosluste koode, mis on ära toodud Euroopa loodusdirektiivis.
Liigikaitse muuda
Siirdesoo- ja rabametsad, täiendavad ümbritsevad sooalad pakuvad suurepärast võimalust elupaikadeks paljudele linnu- ja loomaliikidele, mis on ära toodud ka loodusdirektiivi II lisas (nt pruunkaru Ursus arctos, lendorav Pteromys volans, hunt Canis lupus, ilves Lynx lynx). Feodorisoos asub ka metsise mänguala.
Feodorisoo põleng 2006. aastal muuda
Feodorisoo on suurim viimastel aastatel põlenud rabamassiiv Eestis. 2006. aasta juulis puhkenud rabapõleng kattis 1235 ha suuruse sooala, millest omakorda ca 800 hektarit moodustas rabapõleng. Tulekahju tõttu hävis suur osa kuivenduse mõjul kasvama hakanud metsa. Pääste- ja kustutustöödel osalesid nii Läti kaitsejõudude inimesed kui Soome Rahvusvahelise Päästemeeskonna liikmed [4]. Põlengu tõttu vähenes puude kaudu toimunud evaporatsioon ning veetase hakkas soos tõusma; samuti paranesid sootaimedele vajalikud valgustingimused. Ökoloogiliselt negatiivse aspektina on põlenud tuhal olnud väetav mõju, sest see on soodustanud noore kasevõsa teket [5].
Feodorisoo kuivendussüsteem ja soo taastamine muuda
Soode inventeerimise põhjal on peamine soo looduskaitselist väärtust alandav tegur kuivenduse mõjul kasvanud puistu [6]. Suurem osa kaitseala (sh Feodorisoo) kuivendussüsteemist on rajatud peale II maailmasõda ning eelkõige on kuivendatud rabasid ümbritsevad siirdesoo- ja madalsoomullad. Samas Feodorisood lõikavad magistraalkraavid on kaevatud juba varem – ajaperioodil 1902.-1930. Kuna Feodorisoo looduskaitseline väärtus on kõrge ning prognoos veerežiimi taastumiseks väga hea, siis on vajalik taastamiskava tegemise käigus teha ettepanek kaitse-eeskirja muutmiseks, mis lubaks paisude ehitamist Feodorisoo kuivenduskraavidesse. Taastamistegevusega mõjutatakse otseselt 114,5 ha sookooslusi; kaudne mõju on aga poole suurem [7].
Kultuuripärand Feodorisoos muuda
Agusalu LKAl on inventeeritud 2009. ja 2010. aastal 16 pärandkultuuriobjekti [8], milles neli taliteed, üks elumaja vundament ning neli vana kohanime. Feodorisoo on üks kohanimedega seonduvast: „Üks koduloouurija käis ja uuris siin elu-olu ja muu kohta. Soo serval elas keegi Fjodorova, arvatavasti ei saanud nad teineteisest aru ja nii juhtuski, et seda sood hakati kutsuma Fjodori sooks“. (E. Elken) (Maa-ameti kaardiserverist). Kohanimede andmebaasis on soo nimi Feodorisoo.
Muu muuda
Agusalu looduskaitsealal on Agusalu turbamaardla, mille kaitsealale jääv osa on määratud passiivsete tarbevarude hulka. Lisaks on alal põlevkivi üleriigilise tähtsusega Peipsi uuringuväli. Kaevandamist LKA territooriumil ei toimu [9].
Kasutatud viited muuda
Agusalu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Agusalu looduskaitseala kaitsekorralduskava
Kohv, Marko (2013) Märgalade taastamiskavad. Eestimaa Looduse Fond.
Kuligina, Ingrid; Nurgamaa, Anne; Feršel, Anne-Ly (2012). Retk Agusalu looduskaitsealal. Ecoprint; brošüür eesti, vene ja inglise keeles, 53 lk.
LIFEME-projekti kodulehekülg
Paal, Jaanus (2007) Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine täiendatud trükk. Auratrükk Tallinn, 308 lk.
Paal, Jaanus; Leibak, Eerik (2013) Eesti soode seisund ja kaitstus. Eestimaa Looduse Fond, 158 lk.
Viilma, Kaili; Feršel, Anne-Ly (2008) Agusalu "kõverad" maastikud Alutaguse rüpes. Eesti Loodus 8.