Tere tulemast Vikipeediasse, Ivo Vahur! --Epp 1. november 2010, kell 17:24 (EET)

Tutvu juhendiga.--WooteleF 1. november 2010, kell 19:21 (EET)

Kirjutad artikleid ajaloo periooodidest. Mulle tundub, et need on kõik natuke teemast mööda. Neis on ajaloosündmuste loetlemisele pandud liiga suurt rõhku. Läbi aegade on tekkinud ja kokku varisenud riike ja impeeriume, on olnud pikki ja suuri sõdu ning vägevaid valitsejaid. Minu meelest tuleks keskenduda sellele, mis on mingile ajalooperioodile ainuomane. Mis on seal niisugust, mida teistel perioodidel, aga eriti vahetult eelneval ja järgneval perioodil ei ole? Ning kui rääkida mingi perioodi algus- ja lõpusündmusest, siis oluline on muidugi märkida, mida eri asjatundjad oluliseks teavad, kuid veel tähtsam on vastata küsimusele: miks? Näiteks uusaja alguseks on peetud Itaalia sõdu ja Rooma vallutamist. Maailma ajalugu on sõdu täis ja linnade vallutamisi veelgi enam. Mis on Itaalia sõdades ja Rooma vallutamises niivõrd eriline, et seda terve ajalooperioodi alguseks on peetud? Samamoodi on märgitud kliimamuutusi, mis on tore, kuid paneb õlgu kehitama: no ja mis siis, et kliima muutus? Kas see on ka oluline? Taivo 2. november 2010, kell 14:15 (EET)

Hommikut. Ao aega.Redigeeri

Miks ma peaks oma aega viitma Uusaja arvatavate algustega seotud oletuste lahtikirjutamisega?

1. The Hun Empire (4th-5th cc.)1 stretched from the Caucasus to the Rhine and from the right bank of the Danube to the Danish Islands. In the latter half of the 5th century, it fell apart into segments of the Heartland: • The Central European segment (latter half of the 5th-early 6th cc.) – possessions of the Balkan dynasts and of the dynasts of the Northern Black Sea coast; • The North Caucasian segment (latter half of the 5th-early 6th cc.) – possessions of the local dynasts.

2. The Turkic Khaganate (6th-8th cc.)2 occupied the central strip stretching from Manchuria to the Black Sea steppes and the Crimea. In the latter half of the 6th century, it fell apart into segments of the Heartland: • The Central European segment (latter half of the 6th-first half of the 8th cc.) – possessions of the dynasts of the Northern Black Sea coast; • The North Caucasian segment (latter half of the 6th-first half of the 8th cc.) – possessions of the local dynasts; • The Central Asian segment (latter half of the 6th-8th cc.): • The Eastern Turkic Khaganate (609), which occupied the territory to the east of the Syr Darya and stretched to Manchuria. When it fell apart in 745, the Uighur Khaganate appeared on its territory (the Xinjiang-Uighur Autonomous Region of contemporary China); • The Western Turkic Khaganate (603), which occupied the territory to the west of Syr Darya (stretching to the Caspian Sea) and the steppes of the Northern Black Sea coast and the 1 A.N. Bernstam, Ocherk istorii gunnov [Essay on the History of the Huns] (Leningrad: Leningradskii universitet, 1951); L.N. Gumilev, Hunny. Sredinnaia Azia v drevnie vremena [The Huns. Middle Asia in Ancient Times] (Moscow: Institut vostochnoi literatury AN SSSR, 1960). 2 L.N. Gumilev, Drevnie Tiurki [The Ancient Turks] (Moscow: Nauka, 1967). Rethinking Central Eurasia 109 Northern Caspian steppes. When it fell apart in 659, the Khazar Khaganate appeared on its territory. 3. The Khazar Khaganate (mid-7th-mid-10th cc.)3 owned the Northern Caucasus, the Azov area, the steppes and forest steppes of Eastern Europe up to the Dnieper, as well as a large part of the Crimea it had wrenched away from Byzantium. Between the latter half of the 8th and 10th centuries, it fell apart into segments of the Heartland: • The Central European segment (latter half of the 8th to the late 9th cc.) – possessions of the dynasts of the Northern Black Sea coast; • The North Caucasian segment (latter half of the 8th to late 9th cc.) – possessions of the local dynasts. The Turkic tribal unions that appeared in Central Asia created three powerful states (the Hun Empire and the Turkic and Khazar khaganates) over the span of four centuries. They laid the foundation of the Pivot Area for the first time and strove to extend it.4 They never achieved this, however, and the empires fell apart. At the same time, none of the titular ethnoses managed to strike root in any of the segments and/or set up states of their own. As a result history “dissolved” them.


3. The Khazar Khaganate (mid-7th-mid-10th cc.)3 owned the Northern Caucasus, the Azov area, the steppes and forest steppes of Eastern Europe up to the Dnieper, as well as a large part of the Crimea it had wrenched away from Byzantium. Between the latter half of the 8th and 10th centuries, it fell apart into segments of the Heartland: • The Central European segment (latter half of the 8th to the late 9th cc.) – possessions of the dynasts of the Northern Black Sea coast; • The North Caucasian segment (latter half of the 8th to late 9th cc.) – possessions of the local dynasts. The Turkic tribal unions that appeared in Central Asia created three powerful states (the Hun Empire and the Turkic and Khazar khaganates) over the span of four centuries. They laid the foundation of the Pivot Area for the first time and strove to extend it.4 They never achieved this, however, and the empires fell apart. At the same time, none of the titular ethnoses managed to strike root in any of the segments and/or set up states of their own. As a result history “dissolved” them.


Kõigepealt tahan öelda: üldiselt teed head tööd. Sinu alustatud artiklid on märksa parem kui artiklite puudumine. Siis veel: vikipeedial ei ole valmimise tähtaega, keegi ei nõua sinult kindlaks tähtajaks midagi. Ja keegi ei viska sind vikipeediast välja. Kui sul ei ole aega, eks kirjuta siis harvem. Ja veel: algupärasustega vehkimine ei ole siin tõesti kombeks. Originaaluurimusi Vikipeedia ei avalda. Ainult seda, mis juba varem kuskil avaldatud on. Taivo 4. november 2010, kell 19:32 (EET)


Arutelulehed on aruteludeks.--WooteleF 5. november 2010, kell 13:48 (EET)


"Minu jaoks on see Vikipeedia kastis töötamine meeletult ajakulukas." Ole hea, kasuta siis aega mujal paremini. Olles näinud su "kaastööd", ei usu ma, et sa oleksid võimeline mõistma, mis on entsyklopeedia ning millistele kriteeriumitele peab vastama entsyklopeediline tekst. Mulle teeks muidugi suurt rõõmu, kui ma eksiksin. Aga "oma pooleliolevate mõtete ja tööde edasi viimiseks" on märkmik, mitte Vikipeedia. --Oop 5. november 2010, kell 14:57 (EET)


Palun ära pane artiklitele nii palju tühje ridasid. Pärast peatüki lõppu ja enne uue peatüki algust piisab ühest reast.Alts 10. november 2010, kell 22:22 (EET)


Saad kasutada sellist formaati: Kasutaja:Ivo Vahur/..., kuhu kolme punkti asemel paned pealkirja. Andres 11. november 2010, kell 14:33 (EET)


Palun loe juhend läbi. --Epp 15. november 2010, kell 18:48 (EET)

TäpsustuslehekülgedestRedigeeri

Sinu loodud lehekülg Kollaps (täpsustus) ei ole mitte täpsustuselehküle moodi, vaid on üks kollapis tähendustest. loe Vikipeedia:Täpsustuslehekülg ja vaata sealset näidet Funktsioon. Kuidas on sul lood inglise keelega? Kui valdad, siis võid lugeda ka sealse vikipeedia juhendeid, need on oluliselt detailsemad. Arvesta muidugi, et meil on teatud eripärad, osasid asju meil ei tehta, eelkõige (inim)ressursi puudusest. Üks hea nõuanne on ennem uue artikli loomist teemaga põhjalikult tutvuda. Sinu puhul näib, et enne tuleb artikkel ja siis alles urimine hakkabki. Nii ei saa. Edu.--Kyng 15. november 2010, kell 20:56 (EET)

Täpsustuslehekülgede pannakse veel mall {{Täpsustuslehekülg}} ja kui võimali, siis ka interviki lingid aga üldiselt te olete aru saanud kuidas asi käib. Hästi.--Kyng 16. november 2010, kell 13:08 (EET)

Seda, et need asjad mis sa sinna strategeemide lõppu pannud oled, tuleks teha hoopis malliga. -- Ahsoous 18. detsember 2010, kell 10:41 (EET)

Ajasin seda malli taga. Siin ja mujal. Mis siia sobiks seda ei leidnud. Jaapanlastel ja tailastel oli mingiinglise mall mis siia ei sobinud. Siis võtsin hiinlaste lõppjaamast. Enne seda oli neil vist ka mingi malli kast. --Ivo Vahur 18. detsember 2010, kell 10:47 (EET)

Sa võid oma kriitilised märkused panna iga artikli arutelulehele, siis võib neist kasu olla. Sa võid artikleid paremaks teha, kuid vältida tuleb originaaluurimust. Vikipeedia on refereeriva iseloomuga, siin ei saa asju valgustada lihtsalt oma tarkusest. Ka hinnangud peavad olema refereerivad. Põhjus on lihtne: Vikipeedia teksti taga ei saa olla kirjutaja autoriteeti ning sisu peab olema niiviisi tõendatud, et keegi ei saaks vastu vaielda. Muidu võib iga järgmine kirjutaja eelmise jutu kustutada ning öelda, et see oli jama. Andres 17. veebruar 2011, kell 08:29 (EET)