Kasutaja:Svolynskaja/Helgik

Helgik (Schistostega pennata)
	; Helgik (Schistostega pennata)
Taksonoomia
Riik	Planate;
Hõimkond	Bryophyta Klass;
Klass	Bryopsida;
Selts	Dicranidae;
Sugukond	Dicranales;
Perekond	Schistostegaceae;
Liik	Schistostega pennata;

Helgik (Schistostega pennata) on tuntud oma helendava välimuse poolest pimedates kohtades.

Iseloomulikud tunnused

Väike üheaastane sammal.Samblal arenevad kahte tüüpi võrsed - vegetatiivsed ja paljunevad. Lehed vegetatiivsetel võrsetel on kaherealised, rombikujulised, alustest kokku sulanud. Reproduktiivsetel - lansetjad, tipus viierealised. Eos-kupar püstine, ovaalne või sfääriline; kaas on väike, kumer. Paljundamine on vegetatiivne, kasutades protoneemile moodustunud protonemaalseid oksi. Schistostega oma protoneema on kohandatud fotosünteesiks vähese valgusega tingimustes. Sammalde leht on koguaeg orenteeritud ristloodis valguskiirte suunaga. Lehe peale moodustatakse niitid, mis sisaldavad suuri läätsekujulisi rakke, mille alumises osas paiknevad kloroplastid. Need peegeldavad fokuseeritud valgust, mis järgneb allikale tagasi ja protonema panneb "õige" nurga all oleva mis helkib pehme kuldrohelise valgusega (vaatleja ei tohiks varjata loomulikku valgusallikat, vaid peaks olema selle nurga lähedal).[1]

Kasvukoht ja levik

Kasvab koobastes, kaljulõhedes, puuõõntes, mullal nõrgalt valgustatud kohtades, vahel kividel ja mäejärsakutel. Eelistab liivaseid või turbaseid muldasid. Võib kasvada huumusrikkal pinnasel, männi- ja segametsades. Helgik leidub Põhja- ja Kesk-Euroopas, Hiinas ja Jaapanis, USA-s ja Kanadas.[2]

Folkloor

Koopa sisemusse vaadates hämarases saaks näha maapinnal, et midagi läikiv, nii et võis arvata maapinnal olid smaragdid või kuldade tükkid. Aga nad kaotavad oma sära päevavalguse all. See tõttu on tekkinud legendid fantastiliste päkapikkude ja koobastes elavate goblinide, kes lubavad ihnustel maamehel otsida kulla , kuid pärast otsija kibedasti pettub, sest kodus ta tühjendab oma kottid aaretega, milliseid ta koopast tõi, aga näeb kottides mitte sädelevaid juveele, vaid ainult tavalist maad.[3]

Viited

World flora online Vaadatud 31.01.2024.
Schistostega pennata Vaadatud 31.01.2024.
Wikipedia Vaadatud 31.01.2024.
Wikipedia Vaadatud 01.02.2024
Schistostega pennata (Hedw.) Web. & Mohr Vaadatud 01.02.2024