Kasutaja:Puddy D/Lihtne juhuslik valik
Lihtne juhuslik valik (ingl simple random sampling) on selline valikuprotseduur, kus kõik -mahulised valimid -mahulisest üldkogumist on võrdtõenäosed.[1] Eristatakse kaht erinevat lihtsat juhuslikku valikut: tagasipanekuta ja tagasipanekuga valik. Esimesel juhul valitud objekt eemaldatakse üldkogumist, teisel juhul pannakse tagasi üldkogumisse.[2]
Lihtne juhuslik valik tagasipanekuta
muudaOlgu üldkogum . Kõigi mahuliste valimite arv, mida -st saab moodustada, on , kus on kombinatsioon elemendist -kaupa. Olgu kõigi võimalike valimite hulk.
Lihtsa juhusliku valiku korral on kaasamistõenäosus järgmine:
ning teist järku kaasamistõenäosus on
Valimi genereerimise võimalused
muudaDefinitsiooni järgi
muudaLoetleda kõikvõimalikud valimid mahuga (selliseid võimalusi on ) ja siis juhuslikult valida nendest üks valim.[3]
Tõmbeviis (elemendid on nummerdatud)
muuda- Esimene element valitakse tõenäosusega ja seejärel eemaldatakse üldkogumist;
- Ülejäänud elemendid valitakse tõenäosusega ja iga kord eemaldatakse üldkogumist.[3]
Loeteluviis (tulemuseks on vektorvalim)
muudaIga üldkogumi elementide jaoks seame vastavusse juhusliku arvu ühtlasest jaotusest .
- Esimese elemendi puhul kui , siis see element pannakse valimisse.
- Ülejäänute elementide puhul vaadeldakse kas , kui võrratus kehtib,siis see element pannakse valimisse. Võrratuses on elementide arv, mis on valitud üldkogumi esimese objekti seast.[3]
Järjestusvalik
muuda- Iga üldkogumi elementide jaoks seame vastavusse juhusliku arvu , kus on ühtlasest jaotusest .
- Järjestame üldkogumi objektid ümber järgi kasvavalt:
- Võtame valimisse esimesed objekti.[3]
Kogusumma hinnang ja hinnangu dispersioon
muudaLihtsa juhusliku valiku korral avaldub kogusumma nihketa hinnang kujul
kus on valimi keskmine.
Kogusumma hinnangu dispersioon on
ja dispersiooni hinnang on
kusjuures on valikusuhe,
on tunnuse dispersioon üldkogumis ja
on tunnuse dispersioon valimis.[2]
Keskmise hinnang ja hinnangu dispersioon
muudaLihtsa juhusliku valiku korral avaldub keskmine nihketa hinnang kujul
Valimi keskmise dispersiooni ja dispersiooni hinnangu avaldised on järgmised:
.[2]
Lihtne juhuslik valik tagasipanekuga
muudaTagasipanekuga disainide korral võivad objektid sattuda valimisse korduvalt, seetõttu on valikuindikaator juhuslik suurus, mille realisatsioonid võivad olla hulgast .
Valimi genereerimise võimalused
muudaPraktikas on väga levinud kahte tüüpi tagasipanekuga disainid: multinoomiaal- ja hüpergeomeetriline disain.[3]
Multinominaaldisain
muuda- Valikutõenäosused on fikseeritud iga jaoks, kogu valikuprotsessis ning valikutõenäosuste kogusumma võrdub ühega: .
- Objekt valitakse vastavalt valikutõenäosusele , registreeritakse ja seejärel pannakse tagasi üldkogumisse.
- Protsess korratakse korda (kuni valim on käes).[3]
Hüpergeomeetriline disain
muudaIga element saab olla valitud kuni korda. Valikuindikaatori kõikvõimalikud realisatsioonid on nullist -ni, kus on valimimahust väiksem .
Olgu .
Tähistame valikuindikaatorit hüpergeomeetrilisest jaotusest , kus jaotuse tõenäosusfunktsioon avaldub kujul: , kui .[3]
Kogusumma hinnang ja hinnangu dispersioon
muudaLihtsa juhusliku valiku tagasipanekuga korral nihketa hinnang üldkogumi kogusummale avaldub järgmiselt:
Hinnangu dispersioon on järgmine:
,
ja dispersiooni hinnang:
,
kus
on valimi keskmine,
on üldkogumi keskmine,
on tunnuse dispersioon üldkogumis ja
on tunnuse dispersioon valimis.[2]
Viited
muuda- ↑ Hansen M. H., Hurwitz W. N., Madow W. G. (1953). Sample Survey Methods and Theory. Kd I: Methods and Applications. John Wiley & Sons, Inc.; Chapman & Hall, Limited: New York, London. Lk 110.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Traat I., Inno J. (1997). Tõenäosuslik valikuuring. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Lepik N., Traat I. (2016). Tõenäosuslik valikuuuring I. Tartu.