Kasutaja:Nikita Makarenko/Maroko põllumajandus

Põllumajandus muuda

 
Istandused Marokos

Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses muuda

Maroko põllumajanduse osa SKTs on suhteliselt väike - vaid 15,1% ja hõivatud vaid 44,6%[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur, pool tööealisest rahvastikust tegeleb põllumajandusega.

 
Põld Marokos

Põllumajanduse arengu eeldused muuda

Maroko riigile on iseloomulikud mitu loodusvööndit ja mägine pinnamood. Marokole mõjutavad Sahara kõrb ning Atlandi ookean. Maroko asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Marokos on enamasti mustmullad. Maroko loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põhja- ja lääneosas ning ebasoodsad ida-, ja lõunaosas.

Maakasutamise struktuur muuda

2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab üle poole Maroko pindalast (64,6%)[2], sellest 17,5% on haritav maa ja 47,1% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 2,9% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 11,5% Marokos pindalast. 21% maast on muud maad - peamiselt mäestikud.

 
Vaade Maroko istandusele

Põllumajanduse geograafia muuda

Taimekasvatus muuda

Kõige rohkem Marakos kasvatatakse nisu (3,9 mln t)[3]. Samuti kasvatatakse lehmapiima (2,5 mln t), kartulit (1,7 mln t), suhkrupeeti (1,6 mln t), õlipuid (1,3 mln t), tomateid (1,2 mln t) jms.

Loomakasvatus muuda

Marokos peetakse palju erinevaid loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: lambad - 20 mln[3], kitsed - 6,2 mln, veised - 3,2 mln, eeslid - 944 tuh, muulad - 453 tuh ja hobused - 139 tuh.

 
Veistepidamine Marokos

Toiduainetööstus muuda

Marokos toodetakse erinevaid tooteid, näiteks suhkur (269 tuh t), melass (108 tuh t), oliiviõli (120 tuh t) ja odraõlu (40 tuh t)[3].

 
Põllumajandusega tegelevad mehed

Ka Marokos toodetakse mune (5,1 mln t), lehmapiima (2,5 mln t) ja veiseliha (204 tuh t).

Samuti Marokos toodetakse kuiva rasvata piima (1 mln t) ja juustu (32 tuh t).

Kaubandus muuda

Import muuda

Kõige rohkem Marokos importeeritakse nisu (3,7 mln t), maisi (1,5 mln t), suhkrut (851 tuh t), soojaubasid (551 tuh t) ja soojaõli (351 tuh t)[3].

Eksport muuda

Kõige rohkem Marokos eksporteeritakse tomateid (392 tuh t), mandariine (349 tuh t) ja apelsine (172 tuh t)[3].

Sellest võiks järeldust teha, et Marokos on ülekaalus import.