Justerik123
HÜBRIIDLENNUKID
Hübriidlennuk on lennuk, millel tavalisele sisepõlemismootorile on lisatud aku. On teada, et elektrienergiatihedus on oluliselt väiksem kui tavalise lennuki kütus, aga hübriidiline jõuülekanne võib märkimisväärselt tõsta lennukaugust võrreldes täiselektrilise lennukiga.[1]
Lennunduse mõju keskkonnale
muudaSisepõlemismootoritega lennukid sobivad paremini pikemateks reisideks, kus nendel on kõrgem energiatihedus, aga neil tekib tohutul määral saastet. Lennukid toodavad süsinikdioksiidi (CO2), lämmastikoksiidi (NO), veeauru, sulfaatide aerosoole, tahma ning kondensjälgi ehk kondensjoome (valged jooned, mis jäävad lennuki taha)[2]. Boeing 747 kasutab 7840 kg kütust õhku tõusmisel ja maandumisel, mis on kokku umbes 250 km. Kõik lennud, mis on pikemad kui 250 km, võtavad lisaks 10,1 kg kütust kilomeetri kohta.[3] Hübriidlennuk võib vähendada aga 95% NO (lämmastikoksiidi) paiskumist õhku.[4]
Ajalugu
muudaHübriidlennukite ajalugu sai alguse sellest, kui NASA (National Aeronautics and Space Administration) esitas väljakutse ehitada kõige ökonoomsem lennuk. Esimene sellist tüüpi lennuk oli Austria Diamond HK36 Super Dimona. Selle disainis Wolf Hoffmann. Lennuk oli madalate tiibade ja kahe kohaga. Esimese sellist tüüpi lennukiga tõusis õhku Peter Urachis Austraalias 1987. aastal.[5]
BEHA_M1H
muudaVäidetakse, et juba 2025. aastal võetakse kasutusel esimene reisilendude jaoks mõeldud hübriidlennuk, BEHA_M1H. Istekohti on sellel 18. Tegemist on uuemat tüüpi „triple box wing configuration’iga“, mis on kõrge effektiivsusega. Lennukil on lühike õhku tõusmise ja maandumise suutlikkus, milleks on vähem kui 300 m. Kuna on BEHA_M1H’l on kaks vastu pöörlevat propellerit (kui üks propeller pöörab ühte pidi, siis teine vastupidi)[6]), siis on lennuk võimeline õhku tõusma vaikselt (kuni 60 dB). Lennuki eripära on see, et seda saab muuta reisilennukist kaubalennukiks ja vastupidi. Suurim koormus on kuni 5 tonni. Kuna kruiisimiskiirus on 230 mph (370 km/h), jõuab BEHA_M1H Londonist Manchesteeri 48 minutiga(26 minutit kauem kui Supernova HK36).[7]
Kasutatud kirjandus
muuda[1] G. Opperman. " Hybrid Aircraft? " Plane & Pilot. https://www.planeandpilotmag.com/article/hybrid-aircraft/ (accessed May. 29, 2022)
[2] "The contribution of global aviation to anthropogenic climate forcing for 2000 to 2018." ScienceDirect. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1352231020305689?via%3Dihub (accessed Apr. 31, 2022)
[3] C. Pearce. “How many cars equal the CO2 emissions of one plane?" Science Focus. https://www.sciencefocus.com/future-technology/how-many-cars-equal-the-co2-emissions-of-one-plane/ (accessed Apr. 02, 2022)
[4] J. Chu. "Concept for a hybrid-electric plane may reduce aviation’s air pollution problem." MIT News. https://news.mit.edu/2021/hybrid-electric-plane-pollution-0114 (accessed Apr. 02, 2022)
[5] "Diamond aircraft." Austria Forum. https://austria-forum.org/af/AustriaWiki/Diamond_Aircraft (accessed Apr. 02, 2022)
[6] "Counter-Rotating Propellers., " Skybrary. https://skybrary.aero/articles/counter-rotating-propellers (accessed May. 29, 2022)
[7] "Faradair announces hybrid electric commercial flight capability from 2025." Airframer. https://www.airframer.com/news_story.html?release=69709#:~:text=Faradair%20announces%20hybrid%20electric%20commercial%20flight%20capability%20from,Electric%20Hybrid%20Aircraft)%20by%202025%20for%20passenger%20operations. (accessed May. 29, 2022)