Herero keel
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2015) |
Herero keel on keel, mida kõnelevad hererod Lõuna-Aafrikas Angolas, Botswanas ja Namiibias.[1] Täpsemalt on keel kasutusel Kunene, Omaheke, Otjozondjupa ringkonnas Namiibias, Ghanzi ringkonnas Botswanas ning Huila ja Cunene provintsis Angolas. Herero kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda Benue-Kongo keelkonda bantu keelte läänerühma keelte hulka.[1] Keelel on ka oma regionaalsed murdekeeled: kaokolendi ja mbanderu murded Namiibias ning mahalapi murded Botswanas. Kõnelejate arv on 150 000 (1999).[2] ja 237 000 inimest maailmas (2006)[1] Herero keelt õpetatakse ka Namiibia Ülikoolis. Tänu sellele, et 19. sajandil tegeles Gottlieb Viehe piibli tõlkimisega, on herero keel saanud ladina tähestiku.[1]
Herero keel (Otjihereero) | |
---|---|
Kõneldakse |
Namiibia (206 000) Botswana Angola |
Piirkonnad | Lõuna-Aafrika |
Kokku kõnelejaid | 237 000 [1] |
Keelesugulus |
Nigeri-Kordofani hõimkond Benue-Kongo keelkond bantu keeled läänerühm herero keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | her |
ISO 639-2 | hz |
Grammatika
muuda- Foneetilised eripärasid: lahtine silp, vokaalharmoonia, kvantitatiivne rõhk (eelviimane silp), toonikeel (3 tooni). 2. Sõnajärgi poolt kuulub Herero keel SVO rühma[1].
3. Uute sõnade moodustamine toimub prefiksite ja sufiksite abil.
4. Keeles on ka palju saksa ,inglise ja afrikaani laensõnu.
Herero keeles on nimisõnade 10. Igal klassil on oma mitmuse ja ainsuse vormid. Nimisõna klassid eristatakse prefiksi abil. Igal klassil on oma mitmuse ja ainsuse prefiksid ja neid vahetades moodustatakse erinevaid vorme. Mõned prefiksid korduvad, näiteks omu- ja oma- , sellisel juhul eristatakse nimisõna klass sõna tähenduse abil (selleks tuleb teada vähemalt ühte sõna igast klassist). Kahjuks pole kõikidel klassidel oma täpseid sõnade tähendusi, nagu esimesel klassil. Esimesse klassi kuuluvad kõik inimesed. On veel ka erand prefks oo- *, see on esimese klassi teise mitmuse prefiks, mida kasutatakse erandsõnadega. Erandsõnadel puudub klassi prefiks nt: mama (ema) mitmuses on oomama, tate (isa) mitmuses on ootate.
Nimisõna klass | Klassi prefiks | Sõnade teema | Näide | Tõlge |
---|---|---|---|---|
1. Klass ainsus | omu- | inimesed | omuzandu | poiss |
1. Klass mitmus | ova- | inimesed | ovazandu | poisid |
1. Eriklass mitmus* | oo- | inimesed | ootate | isad |
2. Klass ainsus | omu- | puud | omumborombonga | Combretum Imberbe |
2. Klass mitmus | omi- | puud | omimborombonga | Combretum Imberbres |
3. Klass ainsus | e- | (pole täpset) | engongwa | herilane |
3. Klass mitmus | oma- | (pole täpset) | omangongwa | herilased |
4. Klass ainsus | otji- | asjad | otjivava | tiib |
4. Klass mitmus | ovi- | asjad | ovivava | tiivad |
5. Klass ainsus | o- | loomad, laensõnad | ongombe | lehm |
5. Klass mitmus | ozo- | loomad, laensõnad | ozongombe | lehmad |
6. Klass ainsus | oru- | abstraktne | orumwe | moskiito |
6. Klass mitmus | otu- | abstraktne | otumwe | moskiitod |
7. Klass ainsus | oka- | väikesed asjad | okazandu | väike poiss |
7. Klass mitmus | ou- | väikesed asjad | ouzandu | väikesed poisid |
8. Klass ainsus | oku- | kehaosad | okutwi | kõrv |
8. Klass mitmus | oma- | kehaosad | omatwi | kõrvad |
9. Klass ainsus | ou- | abstraktne | ouye | maailm |
9. Klass mitmus | omau- | abstraktne | omauye | maailmad |
10. Klass ainsus | oku- | (pole täpset) | okuiya | kõrv |
10. Klass mitmus | omaku- | (pole täpset) | omakuiya | kõrvad |
1 – imwè
2 – ivárì
3 – intátú
4 – iiné
5 – intánò
6 – ihámbò-úmwè ( 5+ 1 )
7 – ihámbò-mbárì ( 5+ 2 )
8 – ihámbò-ndátú ( 5+ 3 )
9 – imùvyú
10 – òmùronɡò
Eessõnad pu, ku ja mu võivad esineda ka alusena ning toimub sõnade ühildumine, mis sarnaneb nimisõnade ühildumisega. Mõnikord neid käsitletakse 11. 12. ja 13. nimisõna klassidega.
Nimisõna klass | Eessõna | Tähendus |
---|---|---|
11. Klass | pu | juures (eriti, kus kõneleja on praegu ) |
12. Klass | ku | juures/mille suunas (eriti, kus kõnelejat pole praegu) |
13. Klass | mu | sees |
Herero keeles on 3 isikut ning asesõnad jagatakse ainsuse ja mitmuse rühmadeks.
Isik | Ainsus | Mitmus |
---|---|---|
1. isik | Ami(mina) | Eṱe (meie) |
2. isik | Ove(sina) | Eṋe (teie) |
3. isik | Eye(tema) | Ovo/Owo (nad) |
Tegusõnad võib herero keeles jaotada kahte gruppi: reeglipärased ja ebareeglipärased. Tegusõnadel on 3 võimalust pööramiseks:
Infinitiivi pööramine
Kõik tegusõnad infinitiivis algavad oku- prefiksiga ja lõppevad -a tähega.
Näiteks:
- Okutona – lööma
- Okuhungira – rääkima
- Okupenduka – ärkama
- Okurya – sööma
Infinitiivi tüve pööramine
Moodustatakse ilma oku- prefiksi
Näiteks:
- Mbi tona – ma löön
- U hungira – sa räägid
- Tu penduka – me ärkame
- Ve rya – nad söövad
Alternatiivne pööramine
On 4 erinevat võimalust
1. Sama nagu infinitiiv
- Twa penduka – me ärkasime
2. "-a" lõpp muutub "-e"ks
- Mo hungire – sina räägid (praegu)
3. "-a" lõpp muutub samaks nagu eelnev vokaal
- Me tono – ma löön (praegu)
4. Ebareeglipärase tegusõna vorm
- Matu ri – me sööme (praegu)
Keele näide
muuda- Herero keel
Korutenga Ndjambi wa memene eyuru nehi. Nehi kara ri nomuhapo, nu ra ri tjo. Nu kwa ri onḓorera mourekoto, nOmbepo yaNdjambi ya tengerere kombanda yomeva[5].
Eesti keeles:
Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
- Murdekeele näidis (Mbandieru)
Yen agya a wowo soro, wo din hõ ntew, I wo ahenni mmra, nea wope nye wo asase so nso se nea eye wo soro, I ma yen nso se firi won a wode yen akaw, I na mfa yen nko sofye mu, na yi yen fi bone mu, na wo na ahenni ne ahõeden ne anuonyam ye wondea da. Amen.[6]
Eesti keeles:
Meie Isa, kes Sa oled taevas!Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.
- Päevade nimetused
Omandaha – esmaspäev
Oritjavari – teisipäev
Oritjatatu – kolmapäev
Oritjaine – neljapäev
Oritjatano – reede
Oroviungura – laupäev
Osondaha – pühapäev
- Kehaosad
Okuoko – käsi
Eho – silm
Okurama – jalg
Otjari – rind
Omunwe – sõrm
Omuryu – kael
Otjiuru – pea
Ezumo – kõht
Eyuru – nina
Okutwi – kõrv
Etambo – selg
Omuna – huuled
Eyo – hambad
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 The Ethnologue. Herero, a language of South Africa. Kasutatud 20.11.2013. (inglise keeles)
- ↑ 2,0 2,1 Omniglot Kasutatud 20.11.2013. (inglise keeles)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Otjiherero Grammar.Wikipedia, the free encyclopedia Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
- ↑ Lingweb. Numeral Systems of the World's Languages Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
- ↑ Herero keel Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
- ↑ Mbandieru Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
- ↑ [1] Kasutatud 23.11.2013. (inglise keeles)
- P. Ariste – Maailma keeled; Tartu Riiklik Ülikool, 1972