Kastelholmi linnus
Kastelholmi linnus on rootslaste ehitatud keskaegne kivilinnus Soomes Ahvenamaal (rootsi Åland) Sundi vallas.
Nimekujud muuda
- 1388 – Castelhoms hus.
Ajalugu muuda
On arvatud, et linnuse võisid rajada ka taanlased nende ristiretkede ajal Soome 13. sajandi alguses.
14. sajandi keskpaika on oletatud linnuse ehitusperioodi. Arvatakse, et linnus võis valmida 1384. Kindlat rajamisdaatumit ei ole teada.
1388 on linnust esmamainitud riiginõuniku ja droosti Bo Jonsson Gripi pärandvara inventariseerimisürikus.
1419 sai Bengt Pogwisch linnuse lääniks ja pärast tema surma läks loss lesele Ida Königsmarckile ja nende poeg Otto Pogwischile.
1431–1437 oli Korsholmis linnusepealik ja käsutaja Erik Nilsson Puke, kes hiljem pantis linnuse 1000 kuldna eest Hans Kröpelinile.
1440, pärast Kröpelini surma võttis Rootsi riigihoidja ja hilisem kuningas Karl Knutsson Bonde linnuselääni oma valdusse.
1499–1500 oli Kastelholmi kastellaan ja läänimees rootsi sõjaväelane ja riiginõunik Knut Jönsson Posse, kes 25. märtsil 1500 seal ka suri.
1504–1505 oli linnusepealik kuningas Gustav I Vasa isa Erik Johansson.
1507 panid taanlased linnuse põlema sõjategevuse käigus Sten Sture Noorema ja kuningas Hansu (Rootsis Johan II) vahel.
1510 vallutasid taanlased linnuse teist korda ja hoidsid seda oma kontrolli all kuni aastani 1521, kuni Gustav Vasa väed selle neilt tagasi võtsid.
1525. aastast pärinevas ürikus kirjeldatakse lossi, kui "võtit Rootsi", rõhutades sellega linnuse tähtsust ligipääsul Stockholmile ja olulisust Rootsi kaitsesüsteemis. 15. ja 16. sajandil oli lossi õitseaeg.
1530 külastas Gustav Vasa linnust esmakordselt ja tegi sellest oma jahilossi.
1556 andis Gustav Vasa Ahvenamaa ja Kastelholmi linnuse oma pojale, hertsog Johanile, kes seda ka mitu korda külastas.
1571. aastani hoidis siin Rootsi kuningas Johan III koduarestis oma troonilt tõugatud venda Erik XIV. Siit viidi ta edasi Gripsholmi linnusesse Rootsis.
1598 ja 1599 rüüstati ja purustati linnust hilisema kuninga Karl IX poolt võimuhaaramisega kaasnenud vaenutegevuses. Linnuse olid enda valdusse võtnud Poola kuninga Zygmunt III Waza (Sigismundi) toetajad ja pannud sinna komandandiks katoliiklase Salomon Ille, kelle ja veel 6 tema kaaslase pea Karl IX hiljem maha raiuda lasi.
1603. aastani oli linnus Gustav Vasa lese Katarina Stenbocki valduses.
1616. ja 1622. aastal külastas linnust Rootsi kuningas Gustav II Adolf.
1619, pärast järjekordset tulekahju püüdis lääni viimane kuberner Stellan Otto von Mörner lossi kaasaegsema ja esinduslikumana välja ehitada, kuid sellest ei tulnud midagi välja, sest Ahvenamaa liideti 1634 Soome Turu ja Pori läänidega, ning Korsholm kaotas oma administratiivse tähenduse.
.jpg)
1631. aastaks parandati eelneva sõjategevusega kaasnenud kahjustused.
1745 põles vana linnus täielikult maha.
1770ndatel ehitati see varemetest jälle uuest üles vanglaks. Remontimisel lammutati rohkem purustatud müüriosi.
19. sajandi lõpus hakati mõtlema linnusevaremete säilitamisele ja restaureerimisele.
Ehitus muuda
Ehitusstiililt on tegemist laiendatud majalinnusega.
Praegune seisukord muuda
Enamus linnusekompleksist on säilinud. Müürid omal ajal katustati korralikult, varemed konserveeriti ja kohati restaureeriti.