Karlsson katuselt

(Ümber suunatud leheküljelt Karlsson)

Karlsson katuselt (ka Karlsson, Katuse-Karlsson; rootsi keeles Karlsson på taket) on väljamõeldud tegelaskuju Astrid Lindgreni lasteraamatutes.

Karlsson koos Väikevennaga Venemaa margil (1992)

Karlsson on väikese poisi kasvu töntsakas mehike; enda sõnul "ilus, ülitark ja parajalt paks mees oma parimates aastates". Ta elab Stockholmis Vaasalinnas (Vasastan) neljakorruselise maja katusel korstna taga tulemüüri lähedal peidus olevas majakeses. Selja peal oleva propelleri abil saab ta lennata, propeller käivitub kõhu peal paiknevale nupule vajutamisel. Karlsson ei täpsusta, kust selline seadeldis pärit on, kuid kinnitab, et niimoodi lennata pole raske, ehhki igale "põhukotile" ta seda ei soovitaks.

Karlssoni päritolu on teadmata, kuid oma sõnul on tal vanaema, kes on maailma suurim pragaja, aga kes teda sellele vaatamata pööraselt armastab. Karlsson lisab, et tema vanaema elab majas, mitte ei jookse ööd läbi lageda taeva all ringi. Hiljem selgub Karlssoni jutust, et tema ema on "memm" ning isa Unne-Matti, kes kutsub teda mürakaruks. Karlsson meenutab seejuures juhtumit oma lapsepõlvest, kui isa teda ümber järve joostes taga ajas.

Karlsson on parasjagu suurustaja, märkides sageli, et ta on ühes või teises valdkonnas maailma parim. Näiteks on Karlsson oma sõnul maailma parim lapsehoidja, maailma parim kukemaalija, maailma parim kunstlendur ning maailma parim majahoidjataltsutaja. Karlsson suurustab ja liialdab alatihti, ta räägib Väikevennale, et tal on kodus tuhat aurumasinat ning hulk lennata armastavaid koeri, kelle kõigi nimi on Ahlberg. Ta korraldab hulga pahandusi - viskab potilille aknast välja, korraldab Väikevenna korteris uputuse, mängib toiduga ning lõikab kääridega auklikuks vooditeki, et sellest tondirüü valmistada. Karlsson on ka ahne ning sööb Väikevenna eest ära kommid ja koogid ning teeb ta ka rahast lagedaks.

Esialgu Svantessonide perekond ei usu Väikevenna Svante juttudesse Karlssoni olemasolust, kuid hiljem nad satuvad juhuslikult Karlssonit nägema ning perekond lepib kummalise mängukaaslasega, kelle pesamuna on endale leidnud. Karlsson tunneb ennast Svantessonide pere täieõigusliku liikmena, kes nõuab ühtaegu nii süüa kui ka eesukse kaudu väljaviskamist nagu kõiki korralikke inimesi välja visatakse. Kuigi Karlsson seda eriti sageli välja ei näita, peab ta Väikevennast ("Nii imelik kui see ka pole, sa siiski meeldid mulle!" jm) ja tema emast lugu ("Sul on üsna armas ema, kahju ainult, et nii kitsi!"). Ta on Väikevennale toeks, kui ema haigestub ning koos "tirriteeritakse" käreda meelega koduabilist Majasokku ning hiljem külla sõitvat Svantessonide kauget sugulast, vanapoissi onu Juliust.

Raamatud KarlssonistRedigeeri