Karl Dönitzi poliitiline testament
Karl Dönitzi poliitiline testament on kirjutatud Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni 30. aastapäeval, 8. mail 1975.
Erinevalt Adolf Hitleri poliitilisest testamendist ei sisalda see dokument poliitilist ega maailmavaatelist programmi, vaid määrab ainult Saksamaa riigipea ametijärgluse.
Pärast kapitulatsiooni jäeti Hitleri määratud ametijärglane riigipresident Karl Dönitz esialgu, kuni vangivõtmiseni 23. mail 1945, täitma Saksamaa riigipea ülesandeid. Nürnbergi protsessil kümneks aastaks vangi mõistetud Dönitz vabanes vangistusest 1. oktoobril 1956. Sel ajal eksisteeris kaks Saksa riiki, mis taotlesid taasühendamist. Saksa Demokraatlik Vabariik loobus sellest eesmärgist põhiseaduse muutmisega 7. oktoobril 1974. Kuna nüüd oli jäänud ainult üks Saksa riigimõtte kandja, Saksamaa Liitvabariik, tahtis Karl Dönitz loovutada Saksamaa riigipresidendi ülesanded Saksamaa Liitvabariigi presidendile: "Olles teadlik mitte lõppevast vastutusest saksa rahva ees, kannan ma Saksa Riigi viimase riigipea ameti sisu ja ülesande üle Saksamaa Liitvabariigi presidendile."[1]
Testament jõustus Karl Dönitzi surmaga 24. detsembril 1980 ja selle saatis 30. detsembril 1980 SLV presidendile Karl Carstensile (oli ametis 1980–1984) Otto Kranzbühler, kes oli olnud Dönitzi kaitsja Nürnbergi protsessil. Presidendibüroo nimetas dokumenti õiguslikult tähtsusetuks, see pakkuvat huvi vaid ajaloolastele.[2] Seejärel on Saksamaa Liitvabariigi presidendi ametis olnud Richard von Weizsäcker (1984–1994), Roman Herzog (1994–1999), Johannes Rau (1999–2004), Horst Köhler (2004–2010), Christian Wulff (2010–2012), Joachim Gauck (2012–2017) ja Frank-Walter Steinmeier (alates 2017). Ükski neist pole oluliselt suurema võimuga riigipresidendi omaaegseid ülesandeid vastu võtnud.