Karjaküla kalmistu
Karjaküla kalmistu on Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Tõmmiku külas Keila–Keila-Joa tee ääres asuv kalmistu. Kalmistu on tunnistatud kultuurimälestiseks.[1]
Kalmistu maa-ala mõõdeti Ado Köögardali andmetel välja ja kinnitati 1913. aastal. See asub 4,5 versta ehk 4,8 kilomeetrit Keila kihelkonnakirikust. Pühitseti 21. augustil 1927. Tänapäevaks on kalmistu pindala üle 6 hektari. Sinna on maetud Keila linna, valla ja ka ümberkaudsete omavalitsuste elanikke.
Tuntud inimestest on Karjakülla maetud helilooja ja muusikategelane Neeme Laanepõld, dirigent ja pedagoog Juula Virroja, ajaloolane, pedagoog, raadioajakirjanik ja mälumängur Hillar Nahkmann, teatritegelane Karl Vasko, kunstnikud Silvi Kalda ja Olev Soans, arst ja kirjanik Helvi Jürisson-Soans, kirjanik ja insener Hans-Erik Laansalu (Erik Tohvri), mälumängur Jüri Nessel, Vabadusristi kavalerid August Orav ja Voldemar Seiton, vabadusvõitlejad Eduard Kuuskor ja August Uustalu, Eesti sõjaväelased Fr.-Martin Süllaots ja Enn Soodre, tõlkija Ursula Põks, Raimond Valgre abikaasa Eevi Hannus, Keila baptistikoguduse vaimulik ja juht Adam Podin, pedagoogid Astra Saaliste ja Gunnar Saaliste, Eva Allast-Jõers, Ott Tamjärv ning Elmu Puu, insener ja harrastussportlane Karl Ollmann, ühistegevuse juht Keilas Jaan Peet, laulja Neeme Henk, töökangelane, ekskavaatorijuht Erig Pappel, skautmaster Votele Luha, pikaealine Albert Martma, endine majandijuht Raimund Vitsmaa ning endised Keila TK juhid Ljudmila Kutnik ja Juhan Ipits.
Seal asub ka Keila esimese linnavanema (linnapea) Johannes Nikolai Tähe (1870–1942) sümboolne haud.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Karjaküla kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.09.2016)