Karhula alev
|
See artikkel räägib endisest alevist; selle territooriumi keskosas paikneva praeguse linnaosa kohta Kotka linnas vaata artiklit Karhula linnaosa; küla kohta Valkeala vallas vaata artiklit Karhula (Valkeala); küla kohta Taipalsaari vallas vaata artiklit Karhula (Taipalsaari) |
Karhula oli alev Soomes Kymi läänis Kymenlaakso maakonnas aastatel 1951–1977. Selle territoorium eraldati 1951. aastal Kymi vallast ja liideti 1977. aastal Kotka linnaga.
| Karhula | |
|---|---|
| soome Karhula | |
| Pindala: 44,3 km² | |
| Elanikke: 22 867 (1977) | |
| Rahvastikutihedus: 516 in/km² | |
 |
Ajalugu
muudaKymi valla kiire areng viis Kotka linna rajamiseni 1878, ent ka mujal Kymi vallas asutati aurusaeveskeid, mille kõrvale tekkis juba 1870. aastatel palju muud tööstust ja väikettevõtteid.
Aastatel 1949–1950 oli päevakorras Kymi valla ja Kotka linna halduslik liitmine, kuid 1951 otsustati lõpuks moodustada Kymi valla tööstusasulatest alev ning jätta Kymi valla koosseisu maa-asulad. Aleviga liideti Kymi valla keskne osa – kirikuküla Helilä ning tööstuspiirkonnad Sunila ja Korkeakoski.
Alev sai nime Karhulanniemi tööstuspiirkonna järgi, mis omakorda oli nime saanud Helilä külla kuulunud paiga Karhula järgi.
Alvar Aalto projekteeritud Sunila elamupiirkond oli algul planeeritud eraldi alana Kymi vallas. Otto-Iivari Meurmanni loodud esimeses Karhula alevi generaalplaanis (1955) püüti koondada külad alevi "eesaleviteks" ning kujundada Heliläst ärikeskus.
Karhula alev liideti Kotka linnaga 1977. aastal koos Kymi vallaga. Liitumise ajal oli Karhula alevis 22 867, Kymi vallas 5204 ja Kotka linnas 34 074 elanikku. Ühinenud omavalitsusüksuses oli kokku 62 145 elanikku.
Sport
muudaKarhula alevis tegutsesid Peli-Karhut, Karhulan Veikot, Rateko, Sunilan Sisu jt spordiseltsid.
Kultuur
muudaKarhulas oli 1969 avatud Kåre kelder (Kåren kellari), üks Soome esimesi diskoteeke.
Aleviosad
muudaKarhula alevi osad aastal 1956: