Ava peamenüü

Kapčiamiestis on alev Leedus Lazdijai rajoonis, Kapčiamiestise valla halduskeskus. Alev asub Baltoji Ančia jõe ääres, Poola piirist 10 ja Valgevene piirist 7 kilomeetri kaugusel. Jõel on 717 hektari suurune Kapčiamiestise paisjärv.

Kapčiamiestis

leedu Kapčiamiestis
poola Kopciowo

Kapčiamiestise vapp

Elanikke: 589 (2011)[1]

Koordinaadid: 54° 0′ N, 23° 39′ E
Kapčiamiestis (Leedu)
Kapčiamiestis
Kapčiamiestis

Kapčiamiestises on Emilia Plateri nimeline põhikool, raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsuseks on sealne aastal 1956 valminud katoliku kirik.

Sealsesse surnuaeda on maetud Emilia Plater, ka asub alevi keskel talle pühendatud mälestussammas.

Asula nimiRedigeeri

Aastal 1516 andis Zygmunt II August sealsed maad Pervalka elanikule Sidor Kapočiusele, kes rajas sinna mõisa. Mõisa juurde kujunes küla, mille nimi tuleneb esimese omaniku järgi nime saanud mõisa nimest Kapčius või Kapočius, millele lisandub alevit tähistav liide -miestis.

AjaluguRedigeeri

Asula juures asus kiviajal asulakoht, mis on dateeritud kümnendasse aastatuhandesse enne Kristust.

Aastal 1516 andis Zygmunt II August sealsed maad Pryvałki elanikule Sidor Kapočiusele, kes rajas sinna mõisa. Mõisa juurde kujunes küla, mis kasvas hiljem soodsa asupaiga tõttu (seal ristusid Leipalingisest Sejnysse ja Veisiejaist Sapockini kaudu Hrodnasse viivad teed).

XVIII sajandil läks alev Ogińskite valdusesse. Aastal 1724 ehitati sinna kabel. Aastal 1777 hakkas seal tegutsema kihelkonnakool, sealne kihelkond sai oma kiriku siiski alles aastal 1824. Alev oli tuntud kui metallide sulatamise ja puidust esemete valmistamise keskus.

Aastal 1795 läks Kapčiamiestis kolmandal Poola jagamisel Preisimaa koosseisu ja hakkas kandma nime Methenburg. Hiljem hakkas see kuuluma Venemaale, kus selle venekeelne nimekuju oli Копцiово.[2] Alev kasvas kiiresti, aastal 1827 oli seal 176 elanikku, aastal 1895 oli elanikke 5926 ja aastal 1902 suisa 6240.[3]

Teise maailmasõja eel elas alevis 50 juudi peret, neile kuulusid ka kõik üheksa Kapčiamiestise poodi. Peaaegu kõik nad viidi 15. septembril 1941 Lazdijaisse ja hukati sama aasta kolmandal novembril.[4] Aastal 1941 põles sealne vana kirikuhoone maha, uus hoone valmis aastal 1956. Aastail 1945–1949 küüditasid nõukogude võimud 33 alevi elanikku. Teise maailmasõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas leedu metsavennad. Nõukogude perioodil oli alev kohaliku kolhoosi keskasulaks. Aastast 1976 peetakse Kapčiamiestises Česlovas Sasnauskasele pühendatud koorifestivale.[5]

Tuntud elanikkeRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. [1]
  2. Копцiово. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 16 (31) : Конкорд — Коялович. С.-Петербургъ, 1895., 178 lk.
  3. Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. XV, osa 2: Januszpol – Wola Justowska. Warszawa 1902.
  4. https://www.jewishgen.org/yizkor/Pinkas_Lita/lit_00565.html
  5. Algimantas Miškinis. Kapčiamiestis. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. IX (Juocevičius-Khiva). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2006. 350 lk.

VälislingidRedigeeri