Kantonpiilar (prantsuse keeles pilier cantonné[2]), ka kantoneeritud piilar[3] on piilar, mille ümmarguse, hulknurkse või ruudukujulise põhiplaaniga keskosa on ümbritsetud neljast turbast või poolsambast, üks kimppiilari erikujusid. Eugène Viollet-le-Duc nimetab kantonpiilariks igasugust piilarit, mille keskset südamikku ümbritseb ristikujuliselt neli poolsambakest. Kunstileksikoni (2001) kitsama määratluse kohaselt on kantonpiilar nelinurkne piilar, mille nurkadel on kantide asemel pool- või kolmveerandringilise ristlõikega turbad[4].

Kantoneeritud ümarpiilar
Kantonpiilarid Vezelay kloostrikirikus 11. sajandi lõpust[1]

Kantonpiilarid asuvad tavaliselt pealöövi arkaadis ja kolonnetid on mõtteliseks jätkuks neilt algavatele roietele[5]. Enim seostub kõrggooti sakraalarhitektuuriga.

Etümoloogia

muuda

Nimetus on pärit prantsuskeelsest vapiterminoloogiast. Heraldikas tähendab cantonné vapikilbi mõttelist neljaks osaks jaotatust ümber keskse vapikujundi, nii et iga osa kannab omakorda kujundeid või sümboleid[6].

Pildid

muuda

Kujunemine ja kasutus arhitektuuris

muuda

Erwin Panofsky sõnul hüljati varane kimppiilar ajutiselt pärast Senlis', Noyoni ja Sensi katedraale ning lasti löövi arkaadidel kerkida lihtsatelt silinderjatelt piilaritelt, kuid et see ei väljendanud piilarite struktuuri kaudu kõrgseina ja võlvide rütmi ning vähendas ruumiühtsust, leiutati kantoneeritud piilar, sammaspiilar nelja juurdeliidetud kolonnetiga. Ehk küll see Chartres'is, Reimsis ja Amiens'is kasutamist leidnud tüüp kajastas piilaril pea- ja külglöövide transversaalroideid ja arkaadikaari, ei lasknud see "väljendada" diagonaalroideid ja St.-Denis' basiilika ümberehituses pöörduti kimppiilari juurde tagasi[7].

Viited

muuda