Kangurkalme on kivikalme tüüp, kus kivid on laotud kompaktse, selgepiirilise ja maapinnalt kõrgemale ulatuva kivivarena, mille läbimõõt jääb üldjuhul 10–20 m piiridesse.

Kangurkalmeid hakati Eesti alal rajama eelrooma rauaajal, levinuks muutusid nad rahvasterännuajal ja nende kasutamist jätkati ka nooremal rauaajal. Väliselt sarnanevad kangurkalmed kivikirstkalmete ja tarandkalmetega, erinevuseks on sisemiste konstruktsioonide puudumine. Kangurkalmest võib välja olla arenenud kivivarekalme.[1]

Viited muuda