Kamari Algkool
Kamari Algkool on endine haridusasutus Kamari alevikus Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
| Kamari Algkool | |
|---|---|
 Kamari vallakooli hoone (tänapäeval Kamari Haridusseltsi hoone; 2019) | |
| Asutatud | 1835 |
| Õpilasi | 5 (2017) |
| Suletud |
2004 (liidetud) 2017 (kohalik klass suletud) |
| Endised nimed | Kamari vallakool |
Ajalugu
muudaKamari vallakooli asutasid kohalikud talupojad 1835. aastal. Koolimaja ehituseks vajalikud palgid saadi mõisa metsast ja hoone ehitati sügiseks valmis. Külarahval valis ise sobiva õpetaja, esimeseks õpetajaks oli Rein Männik (hiljem võttis nimeks Reinberg) Pilistvere kihelkonna Vitsjärve külast. Männik oli ise õpetajaks õppinud ja oskas lugeda, kirjutada, laulda ja palveteenistust pidada.[1]
Esialgu käisid lapsed koolis 4 päeva nädalas. Laste kooliaeg kestis mardipäevast jüripäevani, siis algas karjasepõli.[1] Õpetati lugemist, kirjutamist, katekismust, piiblilugu ja kirikulaulu. Erilist rõhku pandi koorislugemisele.[2]
1855. aastal võttis koolmeistriameti üle tema poeg Tõnis Reinberg, kes töötas õpetajana 40 aastat. Reinbergi algatusel avardati kooliruume ja muretseti paremad lauad ja pingid. Õppeainena lisati ka rehkendamine. Koolis käima kohustati kõiki lapsi, kes olid saanud 11-aastaseks.[2] 1863. aastal õppis külakoolis 115 last, 1871. aastal 60 poissi ja 81 tüdrukut.[1]
Kuna ka laiendatud hoone jäi kitsaks, ehitati 1882. aastal samale kohale uus koolihoone, mis on säilinud tänaseni. Ehitus algas kevadel ja lõppes sügisel, ehituse plaani valmistas Tõnis Reinberg.[2] Seoses venestamisreformidega mindi 1893. aastal kõikides vallakoolides, ka Kamaris, üle venekeelsele õppele.[1]
Pärast Tõnis Reinbergi lahkumist koolitöölt asendas ta 1895. aastal tema 18-aastane poeg August Reinberg, kes töötas koolis 1936. aastani.[2] 1907. aastal alates lubati esimeses ja teises klassis õppida taas eesti keeles. 2. detsembril 1918 muudeti kõik koolid emakeelseks, usuõpetus muudeti vabatahtlikuks ja eesti keele tunnid kohustuslikuks. 1920. a mais asutati August Reinbergi eestvedamisel Kamari Rahvahariduse Selts, millega kool tegi tihedat koostööd. Aastatel 1936–1952 oli koolijuht Karl Saar ja aastatel 1952–1956 Liilia Meerits. 1959. aastal alustas Kamari koolijuhina tööd Johannes Mangus, kes õpetas koolis 1997. aastani.[1]
2001. aastal ühinesid Kamari algkool ja lasteaed.[3] 2003. aastal muutus koolimaja tuleõnnetuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks. 2004. aastaks õppis kooli viisteist I-IV klassi õpilast kokku kahes liitklassis ja kool jätkas kortermajas, kuid väikse arvu ja kehva asendushoone tõttu liideti 2004. aastal Kamari kooli aastal Esku kooliga.[4] Uueks kooli nimeks sai Esku-Kamari Kool, mis tegutses nii Kamaris kui ka Eskus. Endine koolihoone renoveeriti ja 2007. aastast oli taasasutatud Kamari haridusseltsi hoone.[1]
2017. aastal suleti Esku-Kamari kooli Kamari õppeklass. Viimasel kevadel õppis koolis veel viis õpilast.[1]
Kirjandus
muuda- "Kamari Kool 165: ajalugu ja mälestused", (2000), Kamari Haridusselts
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Kuusk, Ines (2. juuni 2017). "Kamari kool sulgeb uksed". Vali Uudised. Lk 1, 2.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Sall, L. (10. jaanuar 1961). "Kamari algkooli juubel". Kiir. Lk 3.
- ↑ Mõttus, Anu (2. märts 2001). "Koolipidamine on kallis lõbu". Õpetajate Leht. Lk 1.
- ↑ Klaas, Eva (22. veebruar 2004). "Kamari ja Esku algkool ühinevad järgmisest õppeaastast". Vooremaa.