Kalju Uibo
Kalju Uibo (30. november 1922 Viljandi – 12. mai 2017 Tallinn) oli eesti ajakirjanik, teatrikriitik, toimetaja ja tõlkija.
Ta lõpetas 1941. aastal Tallinna 2. Keskkooli, õppis aastatel 1946–1948 üleriigilises parteikoolis ja 1949–1957 vene filoloogiat Tartu Riikliku Ülikoolis.[1][2]
Aastatel 1941–1944 osales ta Punaarmee koosseisus teises maailmasõjas (sh oli 14 kuud vangis), 1944–1946 oli ta Sakala toimetaja, 1948–1950 Rahva Hääle kultuuriosakonna juhataja, 1951–1953 Eesti NSV Teatriühingu konsultant, 1954–1960 Eesti Raadio kirjandus- ja lastesaadete peatoimetaja, 1960–1966 Tallinna Polütehnilise Instituudi ja 1971–1973 Tallinna Pedagoogilise Instituudi esteetikaõppejõud, 1967–1970 ajalehe Sirp ja Vasar toimetaja ning 1974–1990 kirjastuse Kunst peatoimetaja.[1][2]
Uibo kirjutas alates 1950. aastast teatriarvustusi, hooajaülevaateid ning lavastajate ja näitlejate portreid, esines Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saadetes, avaldas brošüüri "Eesti NSV rahvakunstnik Alfred Rebane" (1966), tõlkis teatrialaseid raamatuid, ilukirjandust, biograafiaid jne vene ja inglise keelest (Boris Ensti „Andrei Jegorov (1878–1954). Elu ja looming”, 1987; John Clelandi „Fanny Hill”, 1996; „Marco Polo reisid”, 2004, koos Hillar Taliga jt), koostas ja toimetas Salme Ekbaumi valikkogu „Kivi kiljatas aknasse” (2005), toimetas teatrialaseid raamatuid ja almanahhi „Eesti Nõukogude Teater” (1955–1963). Ta oli Eesti Teatriliidu ja Eesti Ajakirjanike Liidu liige.[1]
Isiklikku muuda
Tema poeg on laulja Tõnis Uibo, tütar telerežissöör Salme-Riine Uibo.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Uibo, Kalju - Eesti Entsüklopeedia". etbl.teatriliit.ee. Vaadatud 1. jaanuaril 2024.
- ↑ 2,0 2,1 "KALJU UIBO: mul oli 1944. aasta sügisel valida, kas lähen Viljandisse «Sakala» toimetajaks või Kuramaale sõtta". Arhiiv. 3. november 2007. Vaadatud 1. jaanuaril 2024.