Kalamaja (elamu)
Kalamaja (ka soemaja, kalasaun, Saaremaal rannamaja, rannasaun, Hiiumaal võrkmaja) oli eesti rahvaarhitektuuris püügipiirkonna lähedal asunud kalurite ajutine elamu[1].
Arvatakse, et esimesed kalamajad ehitati Eesti rannikupiirkonda enne 14. ja 15. sajandit[1].
Kalamajade ehitamine lõppes 1930. ja 1940. aastatel, kui merekalastuse iseloomu muutumise ja tehnilise varustuse täiustumise tõttu kalamajasid enam ei vajatud[1].
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 59-60
Välislingid muuda
- Kalamaja (elamu) Eesti Muuseumide Infosüsteemis