Kadila raketibaas

Kadila raketibaas oli üks osa Rakvere rajoonis asunud Nõukogude Liidu tuumaraketibaasist, mis asus ca 10 km kaugusel Väike-Maarjast ja tegutses 1960-1970-ndatel aastatel.

Baasi juhiti Rakvere linnast Arkna teelt, kus asus 304. Nõukogude Liidu kaardiväe raketipolk (s/o 14372) ning sellele allus kaks divisjoni - üks Kadila ja teine Rohu raketibaas, mis asus Lebavere metsades. Selles baasis oli Nõukogude Liidus 1959. a kasutusse võetud R-12 tüüpi rakette teenindav diviis. Metsades asuvaid raketiväeosasid nimetati suurtükiväe divisjonideks.

Selles baasis oli tuumalõhkepeadega rakettide stardikoht, mille tegevusraadius ulatus 2000 kilomeetrini ja kandma termotuumalõhkepead kas võimsusega 1 või 2,3 meg­atonni. Praegu on seal kümnete ruutkilomeetrite suurune metsastunud ala.

Rakette hoiti tohututes betoonangaarides. Ühes divisjonis oli 4 raketiangaari. Igas angaaris oli ruumi kahe raketi jaoks ning angaaridega oli seotud üks stardiväljak. Kuus raketti olid vajaduse korral kohe stardivalmis, samas kui kaks olid reservis. Rakettide hoiustamiseks kasutati ratastega alustel horisontaalasendis angaaridesse paigutatud rakette, mille pikkus koos lõhkepeaga oli 22,1 meetrit. Angaarides pidi nii suvel kui talvel olema ühtlane temperatuur (+4ºC) ja niiskus. Püsiva mikrokliima tagamiseks töötas automaatne ventilatsioonisüsteem, mis juhtis sooja õhku angaari katlamajast torude kaudu. Praeguseks hetkeks on siiani säilinud mõned angaarid. Jälgi baasi olemasolust võib leida hoonetest, stardiväljakutest, kütusehoidlatest ja betoonteedest, mida mööda transporditi lahinguvarustust ja rakette stardipaikadesse. Baasi ümbritses kõrgepinge all olev okastraataed.

Kadila raketibaas likvideeriti 1978. aasta teisel poolel. Uute mobiilsete raketisüsteemide jaoks ehitati maa-alused šahtid ja täiustatud stardiseadmed. Uut tüüpi (R-12U) rakettide teenindamine oli palju kiirem ning nende avastamine raskem.

Vaata ka

• Tuumapomm