Kaarepere mõis

 See artikkel on Palamuse kihelkonna mõisast; Jüri kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Sausti mõis (endise nimega Kaarepere mõis).

Kaarepere mõis (saksa keeles Kersel, varem Waltershof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.[1]

Ajalugu muuda

Mõis rajati 16. sajandi keskel ja esialgu kuulus ta Kaweritele.[1]

1601. aastal läks mõisa omand üle Engelbrecht Kaweri õetütrega abiellunud Berent von Scharenbergi valdusse, kes kinkis valduse 1642. aastal Franz von Scharenbergile. 1728. aastal läks mõis Axel Heinrich von Scharenbergilt Otto Magnus von Stackelbergi valdusse. 1733. aastal ostis mõisa Gustav Reinhold Johann von Rosenkampff. Temalt päris 1784. aastal mõisa pojapoeg Reinhold Johann von Rosenkampff. 1813. aastal omandas mõisa oksjonilt August Friedrich von Sivers, kes pantis 1818. aastal mõisa Georg von Möllerile (Moller), 1820. aastal sai ta mõisa pärusomanikuks. 1846. aastal müüs ta mõisa Ernst von Braschile, kes pantis 1849. aastal mõisa Johann Philipp Gerstfeldtile. Pärast pandilepingu lõppemist 1857. aastal müüs E. von Brasch mõisa Adelheid von Malmile (snd Gerstfeldt). 1859. aastal läks mõis vastavalt Liivimaa õuekohtu otsusele parun Friedrich Robert Alexander von Engelhardti omandusse. 1876. aastal müüsid Engelhardti pärijad mõisa Nikolai von Oettingenile.

Kaarepere mõisa karjamõisad olid: Järvepera, Pikkjärve mõis.

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Arved Nikolai von Oettingen.[1]

Mõisaansambel muuda

Mõisa peahoone on tänapäevaks lammutatud.[1]

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Valdo Praust. "Tartumaa mõisad". Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 109
  • Leonhard von Stryk. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 4-5 [1]
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 350 [2]

Välislingid muuda