Köievändad

Köievändad olid varasemal ajal lina või kanepi sõõretest köie keede ja nendest köie keerutamise riist.[1]

AjaloostRedigeeri

Euroopas valmistati varem köisi laialdaselt kodusel teel, kasutades selleks köieväntasid. Eesti taludes tehti veel 20. sajandi alguses suur osa oma tarbeks minevaid köisi käsitööna, peamiselt köiemeistrite poolt.

KasutamineRedigeeri

Köieväntade ühes otsas oli umbes 1,5 meetri pikkune puupakk, mis kinnitati rõhtsalt puupostide või ka uksepiitade vahele. Pakust käis otsapidi läbi 3–4 ühise käepidemega vänta. Iga vända külge seoti sõõrde ots. Sõõrete teised otsad köideti vända külge, mis asus liikuval ratastega alusel, reel või kelgul. Töötati harilikult kolmekesi, kummaski köievända otsas mees väntasid keeramas ning keskel kolmas, kelle käes oli köiekamm ehk kutsikas (väiksem pakk, mille külgedes olid sooned sõõrete jaoks). Köiekammi abil tagati kee ühtlane kokkukeerdumine. Algul käänati pakus olevate väntadega sõõrded täiesti keerdu, seejärel hakati teises otsas oleva vändaga sõõrdeid keeks kokku keerama. Pidevalt keerati ka esimesi väntasid, et sõõrded keerust lahti ei läheks. Samal viisil keerutati peale seda valminud keedest köis.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 116

VälislingidRedigeeri