Kuldreegel
Kuldreegel (ingl golden rule) ehk kõlbluse kuldreegel on põhimõte, mille kohaselt peaksid inimesed tegema teistele nii, nagu nad tahavad, et teised neile teeksid. Mõnes religioonis käsitletakse seda ka kui vastastikkuse seadust.[1]
Etümoloogia ja süntaks muuda
Terminit "kuldreegel" hakkasid laialdaselt kasutama inglise anglikaani teoloogid ja preestrid 17. sajandi alguses. Teadaolevalt võtsid mõiste esimesena kasutusele anglikaanid Charles Gibbon ja Thomas Jackson 1604. aastal.[1] Seda altruistlikku mõttetera kasutatakse nii jaatavas kui ka eitavas lauseehituses:
- Tee teistele nii, nagu sa tahad, et teised sinule teeksid. (jaatav, käskiv kõneviis)
- Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. (eitav ja keelav, käskiv kõneviis)[2]
Kuldreegel religioonis muuda
Mingis vormis leidub kuldreegel peaaegu kõikides religioonides ja eetikasüsteemides. Kristluses esineb kuldreeglit erinevates versioonides ja sõnastustes sagedasti. Matteuse ja Luuka evangeeliumis on kuldreeglit sõnastatud nõnda:
Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid. (Mt 7:12)
Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile! (Lk 6:31)
Samuti peetakse kuldreegli mõtteliseks adaptatsiooniks kristlikku põhimõtet: "Armasta oma ligimeest nagu iseennast."
Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand! (3Ms 19:18)
Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: "Armasta oma ligimest nagu iseennast!" (Gl 5:14)
Filosoofiline taust muuda
Kaalutlusi ehk põhjendusi või motiive, miks just nii-ja-nii tuleb käituda, nimetas Immanuel Kant maksiimideks (ld maxima sententia) ehk käitumisreegliteks. Kanti arvates on iga maksiimi puhul võimalik hinnata, kas see on kõlbeliselt õige. Sellist põhimõtete põhimõtet, mis võimaldab eristada, mis on meie kohus ja mis mitte, nimetas ta kategooriliseks imperatiiviks ning selle järgi peab käitumise maksiim olema selline, mille puhul võiks soovida, et see saaks üleüldiseks tavaks:[3] Kanti kategooriline imperatiiv näibki lähtuvat kõlbluse kuldreeglist.
"Talita niisuguse maksiimi järgi, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada."[4]
Thomas Hobbesi arvates on kõlbluse kuldreegel üks loomulikest inimese kooselu seadustest. Claude Adrien Helvetius leidis aga, et tegemist on teisejärgulise põhimõttega. Kõrgeimaks seaduseks peaks olema hoopis ühiskonna heaolu: rahva hüvang on ülim seadus (ld salūs populi suprēma lēx est). Mõnikord on seda reeglit parodeeritud: "Tee teistele nii, nagu sa tahad, et nad endale teeksid." [5] Erinevalt ütlusest do ut e– – annan (selleks), et sina annaksid v – –tu, on kuldreegel ühepoolne moraalne teiste heaolule orienteeritud põhimõte, mis ei oota midagi vastu.[6]
Teised kontekstid muuda
Kuldreegli mõistet võib selgitada nii psühholoogia, filosoofia kui ka sotsioloogia aspektist. Psühholoogia mõistes hõlmab see inimese empaatilist suhtumist teistesse. Filosoofias tähendab see teiste inimeste tajumist nagu iseennast. Sotsioloogias kehtib kristlusest tuntud ütlus "armasta oma ligimeest nagu iseennast" nii üksikindiviidide, gruppide kui ka indiviidi ning grupi vahel.[7] Evolutsioonis nähakse vastastikust altruismi märkimisväärse eelisena inimgruppide ellujäämisel ja paljunemisel, kuna meie ajud vajavad erakordselt pikka lapsepõlve ning kestvat järelevalvet ja kaitset lisaks lähiperekonnale ka teistelt.[8]
Ka Eesti vanasõnad väljendavad sama mõtet:
"Mis sa omale hea tunned olevat, seda soovi ka teisele." [5]
"Mis sa tahad, et teised peavad sinule tegema, sedasama tee sina ka teistele." [5]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Antony Flew (1979). A Dictionary of Philosophy. Golden Rule. London.
- ↑ Simon Blackburn (1994 / eesti keeles 2002). Oxfordi filosoofialeksikon / The Oxford dictionary of philosophy. Oxford.
{{raamatuviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aasta=(juhend) - ↑ Indrek Meos (2013). Filosoofia sõnaraamat. Tallinn.
- ↑ Immanuel Kant (1797). Kommete metafüüsika alused.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Indrek Meos (2011). Uusaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn.
- ↑ Stephen J. Pope. "The moral primacy of basic respect". Cross Currents.
- ↑ Wattles, Jeffrey (1996). The Golden Rule. Oxford University Press.
- ↑ Vogel, Gretchen. "The Evolution of the Golden Rule". Science. (February 2004).