Kätlin Kaldmaa
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |
Kätlin Kaldmaa (sündinud 30. augustil 1970) on eesti kirjanik, luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik.[1]
Foto: Ave Maria Mõistlik, 2. juuni 2012
Alates aastast 2010 on Kätlin Kaldmaa Eesti PENi president, aastatel 2016-2022 oli ta PEN Internationali välissekretär[2][3].
Kätlin Kaldmaa tütar on kirjanik ja kunstnik Hanneleele Kaldmaa[4].
Elu ja looming
muudaKätlin Kaldmaa kasvas Voorel Jõgevamaal neljalapselises zootehnikute peres. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning lõpetanud Tallinna Ülikooli inglise filoloogia erialal[5].
Aastatel 1999–2006 töötas Kaldmaa tegevjuhina teletõlkeettevõttes SDI Media Estonia, 2006–2010 oli ta Eesti Päevalehe kultuuritoimetuse juhataja, kirjanduslisa Arkaadia toimetaja ja kirjastaja, 2009–2011 raamatuajakirja Lugu peatoimetaja. Eesti PENi taasasutamisel 3. veebruaril 2010 valiti ta selle juhatuse liikmeks ning on sellest saadik olnud Eesti PENi president. Aastatel 2010–2016 töötas ta Eesti Lastekirjanduse Keskuse välissuhete juhina[6]. Septembris 2016 valiti ta PEN Internationali 82. kongressil Ourenses organisatsiooni välissekretäriks[2].
Kaldmaa on avaldanud luulekogusid, lasteraamatuid, proosat ja muud, sealhulgas koostöös Anni Kalmuga 5. ja 6. klassi kirjanduse õpikud ja töövihikud "Ilmast ilma" (2015). Tema loomingu läbivateks tunnusteks on maagiline realism, mängud keele ja vormiga ning terav ja täpne inimeseks olemise erinevate tahkude uurimine. Mitmete teoste puhul on tajutav sotsiaalkriitiline aspekt ja feministlik mõõde. Luule ja proosa ei ole Kaldmaa teostes rangelt eristatud žanrid, vaid üksteist toetavad ja läbipõimunud kirjutamis- ja mõtteviisid[5][7][8][9][10].
Kirjandusmaailmas alustas Kaldmaa tõlkijana, olles võõrkeeltes valdavalt iseõppija[6]. Praeguseks on ta eesti keelde tõlkinud üle 30 teose inglise, soome ja hispaania keelest. Ka tema enda luulet ja raamatuid on tõlgitud mitmetesse maailma keeltesse[11][12], näiteks "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" on esimene islandi keelde tõlgitud eesti lasteraamat[13].
Luuledebüüdi tegi autor pseudonüümi Kätlin Kätlin all 1996. aastal kogumikus "Kassett"[5], ka järgmine raamat "Üks pole ühtegi" kasutas sama pseudonüümi. Esimene proosateos oli 2010. aastal ilmunud lasteraamat "Neli last ja Murka", raamat põhineb osaliselt lapsepõlvemälestustel[6]. Kolhoosis üles kasvamise lood on jõudnud ka teistesse teostesse, näiteks lasteraamatusse "Halb tüdruk on jumala hea olla" ja autobiograafilisse raamatusse "Kaks armastuslugu".
Esikromaan "Islandil ei ole liblikaid" jutustab Islandi rannaküla naiste elust läbi 20. sajandi. Romaan moodustab kontseptuaalse terviku luulekoguga "Armastuse tähestik" ja lasteraamatuga "Lugu Keegi Eikellegitütre isast". Kõik kolm on inspireeritud Islandist ja osaliselt seal ka kirjutatud[5][10].
Kaldmaa raamatutes on sisu ja välimus omavahel tihedalt seotud, moodustades tähendusliku terviku. Koostöös illustraatorite ja kujundajatega on teosed põhjalikult läbi mõeldud, sagedaseks koostööpartneriks on olnud tunnustatud kujundaja Angelika Schneider[7], kes on kujundanud näiteks raamatud "Halb tüdruk on jumala hea olla" (illustraator Jaan Rõõmus), "Väike terav nuga", "Islandil ei ole liblikaid" ja "Hundi taltsutamine". Viimased valiti aastatel 2013, 2014 ja 2021 25 kauneima Eesti raamatu[14][15] sekka, Mai Greppi kujundatud ja Marge Nelgi illustreeritud "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" pälvis sama tunnustuse aastal 2012[16]. Aastal 2021 pääses nii 25 kauneima Eesti raamatu kui 5 kauneima Eesti lasteraamatu sekka ka Jaan Rõõmuse illustreeritud ning kujundatud lasteraamat "Lydia"[17] ja 2024 pälvis sama konkursi raames žürii eripreemia uuele tulijale Anna-Elizaveta Žurbenko, kes kujundas ja illustreeris Kätlin Kaldmaa raamatu "Jõulud Islandi moodi"[18].
Teosed
muudaLuule
muuda- 1996 "Larii-laree" (Eesti Raamat)
- 2008 "Üks pole ühtegi / One is none" (Positive Projects)
- 2009 "Nägemata ilmad" (NyNorden)
- 2012 "Armastuse tähestik" (NyNorden, uustrükk Kirjastus Hunt, 2018)
- 2023 "Mu tiivad on mu juured" (Kirjastus Hunt)
Proosa
muuda- 2013 "Islandil ei ole liblikaid" (romaan, Ajakirjade Kirjastus)
- 2014 "Väike terav nuga" (novellikogu, Tuum)
- 2020 "Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas" (lühiproosa, Kirjastus Hunt)
- 2021 "Hundi taltsutamine" (novellikogu, Kirjastus Hunt)
Lasteraamatud
muuda- 2010 "Neli last ja Murka" (Hermes)
- 2012 "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" (Ajakirjade Kirjastus)
- 2016 "Halb tüdruk on jumala hea olla" (Varrak)
- 2020 "Ajalend" (Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum)
- 2021 "Lydia" (Kirjastus Hunt)
- 2024 "Jõulud Islandi moodi" (Kirjastus Hunt), ISBN 9789916931004
Esseed
muuda- 2016 "Kolmteist Eesti kirja" (kogumik: Eda Ahi, Kärt Hellerma, Kätlin Kaldmaa jt, Kultuurileht)
Autobiograafilised teosed
muuda- 2013 "Õnn on otsuse küsimus" (Ajakirjade Kirjastus)
- 2017 "Kaks armastuslugu" (koos tütar Hanneleele Kaldmaaga, Petrone Print)
Tõlked võõrkeeltesse
muuda- "8+8. Eesti ja Soome luulet / 8+8. Suomalaista ja virolaista runoutta. I" (kakskeelne antoloogia, NyNorden 2013)
- "Eno mar cabe quant’i quer caber" (antoloogia, galeegi keelde tõlkinud Isaac Xubín, Deputación de Pontevedra 2014)
- "One Is None" (inglise keelde tõlkinud Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov, A Midsummer Night’s Press 2014)
- "Rakkauden aakkoset" ("Armastuse tähestik", soome keelde tõlkinud Anniina Ljokkoi, Savukeidas 2015)
- "Lõpmatuse lävel / The brink of infinity" (kakskeelne antoloogia, HeadRead 2015)
- "Октябрь: БЕРЕГ ЛИТЕРАТУРЫ. Новое слово Латвии, Литвы, Эстонии" (antoloogia, vene keelde tõlkinud P. I. Filimonov, Igor Kotjuh, Vera Prohorova, Andrei Sen-Senkov, Jelena Skulskaja, Tatjana Verhoustinskaja, 2015)
- "تضاريس الحب" ("Armastuse geograafia", araabia keelde tõlkinud Abdulrahman Almajedi, Makhtootat Press and Publishing House 2015)
- "Multilingual Anthology/Antología multilingüe: The Americas Poetry Festival of New York 2016" (antoloogia, inglise keelde tõlkinud Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov, Artepoética Press 2016)
- "The Other Is Not An Island. An Anthology of Contemporary Estonian Poetry" (antoloogia, araabia keelde tõlkinud Abdulrahman Almajedi, Makhtootat Publishing House 2016)
- "Новые oблака, 3–4 2016" (antoloogia, vene keelde tõlkinud Maria Einman, P. I. Filimonov, Igor Kotjuh, oblaka 2016)
- "Breviárium" (novellikogu, ungari keelde tõlkinud Nóra Kőhalmy, Krisztina Lengyel Tóth, Virág Márkus, Bence Patat, Mónika Segesdi, Viktória Tóth, Észt Intézet, Pluralica 2016)
- "Islannissa ei ole perhosia" ("Islandil ei ole liblikaid", soome keelde tõlkinud Outi Hytönen, Fabriikki Kustannus 2016)
- "Einhver Ekkineinsdóttir" ("Lugu keegi eikellegitütre isast", islandi keelde tõlkinud Lemme Linda Saukas Ólafsdóttir, Bókstafur 2016)[19]
- "Geografía del amor" ("Armastuse geograafia", hispaania keelde tõlkinud Lawrence Schimel, Editorial Cuarto Propio 2017)
- "Különös küldemény. Irodalom éjszkája" (ungarikeelne antoloogia, EUNIC Hungary 2017)
- "Izlandon nincsenek lepkék" ("Islandil ei ole liblikaid", ungari keelde tõlkinud Móni Segesdi, Gondolat 2019)
- "Kaksi rakkaustarinaa" ("Kaks armastuslugu", soome keelde tõlkinud Outi Hytönen, Aviador 2020)
- "Η αγάπη μου γελάει μαζί μου" ("Mu armsam naerab mu üle", kreeka keelde tõlkinud Stergia Kavvalu, Vakxikon 2020)
- "Ljubezen je" ("See on armastus", sloveenia keelde tõlkinud Bojana Vajt, KUD AAC Zrakogled 2020)
- "Būt sliktai meitenei ir dievīg" ("Halb laps on jumala hea olla", läti keelde tõlkinud Maima Grīnberga, Liels un mazs 2019)[20]
- "Meelestik. Antologija sodobne estonske književnosti" (sloveeniakeelne antoloogia, Društvo slovenskih pisateljev 2022)
- "Lydia" (saksa keelde tõlkinud Maximilian Murmann, Baobab 2022)[21]
- "Pieni terävä veitsi" ("Väike terav nuga", soome keelde tõlkinud Outi Hytönen, Schildts & Söderströms 2025)[12]
Valik tõlkeid
muuda- "Kirg" (Varrak,1998, uustrükk Tänapäev, 2008)
- "Kehale kirjutatud" (Tänapäev, 2004)
- "Tuletornipidamine" (Tänapäev, 2006)
- "Taak" (Eesti Päevaleht, 2006)
- "Apelsinid pole ainsad viljad" (Tänapäev, 2008, uustrükk Kirjastus Hunt, 2024)
- "Kivist jumalad" (Tänapäev, 2011)
- "Meie, Rööbelid" (Ajakirjade Kirjastus, 2012)
- "Meie, Rööbelid, ja pätikaraoke" (Ajakirjade Kirjastus, 2013)
- "Meie, Rööbelid, ja Suur-Hemmi aardekirst" (Ajakirjade Kirjastus, 2014)
- "Meie, Rööbelid, ja vapijaht" (Ajakirjade Kirjastus, 2015)
Valik teiste autorite tõlkeid
muuda- Carol Clewlow "Abielurikkumise käsiraamat naistele" (Varrak, 1997)
- Peter A. Clayton "Vaaraode kroonika" (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001)
- J. P. Donleavy "Naine, kellele meeldisid puhtad tualettruumid" (Hotger, 2002)
- Mitch Albom "Teisipäevad Morrie’ga" (Hotger, 2002)
- Jean Klare ja Louise van Swaaij "Kogemuste atlas" (Eesti Päevaleht, 2004)
- Michael Ondaatje "Inglise patsient" (Eesti Päevaleht, 2006)
- Kees Dorst "Kuidas mõista disaini" (Kunstiakadeemia, 2006)
- Junot Díaz "Uppunud" (Hotger, 2007)
- Diana Issidorides "Armastuse atlas" (Eesti Päevaleht, 2007)
- Alexander McCall Smith "Unenägude Angus" (Eesti Päevaleht, 2007)
- Meg Rosoff "Nii ma nüüd elan" (Varrak, 2007)
- James Meek "Suurim armastusakt" (Eesti Päevaleht, 2008)
- Colum McCann "Tantsija" (Eesti Raamat, 2008)
- Aphra Behn "Oroonoko" (Kultuurileht, 2009)
- Gabriel García Márquez "Kaksteist kummalist palverändurit" (Eesti Raamat, 2009)
- Ali Smith "Tüdruk otsib poissi" (Eesti Päevaleht, 2010)
- Gabriel Zaid "Liiga palju raamatuid" (Kultuurileht, 2011)
- Madeleine Thien "Armastatud ja kardetud" (Pegasus, 2012)
- Goran Simić "Kui sured nagu kass" (Kite, 2013)
- Riikka Alar-Harja "Dessant" (Hea Lugu, 2013)
- Karen Connelly "Tule, külm jõgi" (Kite, 2015)
- Alberto Manguel "Õhtud Borgesega" (Lumemana, 2017)
- Henriikka Tavi "Lootus" (Lumemana, 2019)
- Tanuca Palomar "Tähistaeva müüdid" (Kirjastus Hunt, 2024)
Tunnustus
muuda- 2012 Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Kui poisid tulid", Looming 2011 nr 12)[22].
- 2016 "Halb tüdruk on jumala hea olla" oli üks Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhinna nominentidest[23].
- 2016 "Halb tüdruk on jumala hea olla" pääses Lastekaitse Liidu hea lasteraamatu nimekirja[24].
- 2017 "Halb tüdruk on jumala hea olla" kanti Rahvusvahelise Noorteraamatukogu The White Ravens 2017. aasta kataloogi[25].
- 2021 "Lydia" pääses Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse hea lasteraamatu nimekirja[26].
- 2021 "Lydia" võitis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhinna[27].
- 2022 "Lydia" pälvis Rahva Raamatu Aasta Raamat 2022 konkursil parima eesti autori laste- või noorteraamatu tiitli[28].
- 2022 "Lydia" kanti Rahvusvahelise Noorteraamatukogu The White Ravens 2022. aasta kataloogi[29].
Viited
muuda- ↑ "Kätlin Kaldmaa – Estonian Writers Online Dictionary". sisu.ut.ee. Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ 2,0 2,1 "PEN International Congress Update". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2017.
- ↑ "PEN International closes its 88th Congress: The Power of Words: Future Challenges for Freedom of Expression". PEN International | Promoting Literature & Defending Freedom of Expression Worldwide (Briti inglise). Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ "Hanneleele Kaldmaa – Estonian Writers Online Dictionary". sisu.ut.ee. Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Eesti Kirjanduse Keskuse ingliskeelne biograafia".
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Riina Mägi. "Hommikust õhtuni raamatute keskel".
- ↑ 7,0 7,1 Johanna Ross. "Naiseks olemise maagiline realism. Intervjuu Kätlin Kaldmaaga".
- ↑ Julie R. Enszer. "Poetry in Translation: A Conversation with Kätlin Kaldmaa".
- ↑ Maia Tammjärv. "Maa(ilma)de avastamine".
- ↑ 10,0 10,1 Margit Tinso. "Lugematul arvul lugusid".
- ↑ "ELLSA" (Ameerika inglise). Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ 12,0 12,1 "Estonian Literature". estlit.ee (inglise). Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ Helena Nagelmaa. "The First Estonian Children's Book in Icelandic has been Published".
- ↑ "25 kauneimat Eesti raamatut 2013". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2017.
- ↑ "25 kauneimat Eesti raamatut 2014". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2017.
- ↑ "25 kauneimat Eesti raamatut 2012". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2017.
- ↑ ERR (10. veebruar 2022). "Galerii. Selgusid 2021. aasta kauneimad Eesti raamatud". ERR. Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ "Kauneimad raamatud 2024". Eesti Rahvusraamatukogu. Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ "ELLSA" (Ameerika inglise). Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ "ELLSA" (Ameerika inglise). Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ "ELLSA" (Ameerika inglise). Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ Doris Kareva. "Friedebert Tuglase novelliauhinnad".
- ↑ "Nominendid 2000–2024". Eesti Lastekirjanduse Keskus. Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ Liit, Arhiiv Lastekaitse. "2016. aastal ilmunud head lasteraamatud". Arhiiv Lastekaitse Liit. Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ "White Ravens kataloog".
- ↑ Naanu, Kadri (3. märts 2022). "Selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud". Eesti Lastekirjanduse Keskus. Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ "Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia". Eesti Lastekirjanduse Keskus. Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ rahvaraamat (18. november 2022). "2022. aasta parimad raamatud on selgunud!". Rahva Raamatu Raamatublogi (inglise). Vaadatud 24. märtsil 2025.
- ↑ EPL Kultuur (28. oktoober 2022). "Eesti lasteraamatud pälvisid rahvusvahelise tunnustuse". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28.10.2022.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Kätlin Kaldmaa |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kätlin Kaldmaa |
- Doris Kareva, "Friedebert Tuglase novelliauhinnad" – Sirp, 2. märts 2012
- Piret Kriivan, "Keelesaade. Kätlin Kaldmaa." – ERR, 2012
- Ilona Martson, "Eesti lastekirjandus 2012: keetjate nägu supp" – Looming 4/2013
- Andra Teede, "Emotsionaalne esindusluule" – Sirp, 4. aprill 2013
- Pille-Riin Larm, "Midagi uut eesti lastekirjanduses", – Sirp, 29. august 2013
- Margit Tintso, "Lugematul arvul lugusid" – Looming 12/2013
- Krista Ojasaar, "Raamat nagu ookean" – Sirp, 13. märts 2014
- Maia Tammjärv, "Maa(ilma)de avastamine" – Looming, 3/2015
- Johanna Ross, "Naiseksolemise maagiline realism. Intervjuu Kätlin Kaldmaaga" – Müürileht, 5. aprill 2015
- Katriin Fisch-Uibopuu, "Kätlin Kaldmaa "Väike terav nuga"" – Lugemissoovitus, 30. mai 2015
- Maia Tammjärv, "Nõuka-Bullerby igal aastaajal" – Sirp, 7. oktoober 2016
- Mari Rebane, Juhan Hepner, "Kirjanduspreemia nominent Kätlin Kaldmaa: kuna ma olen kirjanik, siis ma võin kõigega teha kõike" – ERR, 26. veebruar 2017
- Mark Chamney Asch, "Poetry Over Football at Café Haiti"
- Julie R. Enszer, "Poetry in Translation: A Conversation with Kätlin Kaldmaa" – HuffPost, 6. november 2014
- lschell, "Two To One: Periscope’s Eastern European Poets In Translation" – Reading in Translation, 28. august 2015
- Spenser Davis, "Review: A Midsummer Night’s Press’ Periscope Series" – Structo, 22. september 2015
- Niina Lehtinen, "Kulttuuritoimitus Tallinnassa: Kun aika ei riitä, jäävät runous ja lastenkirjat" – Aamulehti, 11. mai 2015
- Pablo Fernández Rojas, ""Geografía del amor", de Kätlin Kaldmaa: La intensidad poética de un viaje vertical", Cine y literatura, 10. oktoober 2017