Kätlin Kaldmaa

Kätlin Kaldmaa (sündinud 30. augustil[1] 1970[2]) on Eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik.

Alates 2010. aastast on Kaldmaa Eesti PENi president. 2016. aastal valiti ta PEN Internationali välissekretäriks[3].

Elu ja loomingRedigeeri

Kätlin Kaldmaa sündis zootehnikute peres. Kasvas Voorel Jõgevamaal neljalapselise pere teise lapsena. Raamatutel on olnud oluline roll juba lapsepõlvest saati, mil nende lugemine ja kirjutamine kujunes Kaldmaa lemmiktegevuseks[4][5]. 18-aastaselt kolis Tartusse[6], kus õppis eesti filoloogiat Tartu Ülikoolis[7]. Hiljem Tallinnas lõpetas Tallinna Ülikooli inglise filoloogia erialal.

Aastatel 1999–2006 töötas Kaldmaa tegevjuhina teletõlkeettevõttes SDI Media Estonia. 2006–2010 töötas Eesti Päevalehes kultuuritoimetuse juhataja, kirjanduslisa Arkaadia toimetaja ja kirjastajana. Aastatel 2009–2011 tegutses raamatuajakirja Lugu peatoimetajana. Eesti PENi taasasutamisel 3. veebruaril 2010 valiti ta selle juhatuse liikmeks ning sellest saadik on ta Eesti PENi president. Aastatel 2010–2016 töötas ta Eesti Lastekirjanduse Keskuses välissuhete juhina[5]. Alates 2016. aastast on ta vabakutseline proosakirjanik ja tõlkijana. Ta korraldab kirjandusüritusi. 28. septembril 2016 valiti ta PEN Internationali 82. kongressil Ourenses PEN Internationali välissekretäriks [3].

Kaldmaal on ilmunud luulekogusid, lasteraamatuid, proosateoseid ja hulganisti muid kirjutisi, muu hulgas ka koos Anni Kalmuga koostatud 5. ja 6. klassi kirjanduse õpikud ja töövihikud. Tema loomingu läbivateks tunnusteks on maagiline realism, mängud keele ja vormiga ning terav, kriitiline inimeseks olemise erinevate tahkude uurimine. Ta lahkab julgelt ja ausalt teemasid nagu surm, valu, armastus, üleskasvamine ja perekond. Mitmete teoste puhul on tajutav sotsiaalkriitiline aspekt ja feministlik mõõde. Luule ja proosa ei ole Kaldmaa teostes rangelt eristatud žanrid, vaid üksteist toetavad ja läbipõimunud kirjutamis- ja mõtteviisid[4][6][8][9][10]. Kaldmaa on öelnud, et tema luuletused sünnivad tihti mõtetest, mis jäävad teda närima, mõtetest, mis otsivad vormi ja võimalust saada väljendatuks sõnas[4][8]

Kirjandusmaailmas alustas tõlkijana, olles võõrkeeltes valdavalt iseõppija[5]. Kaldmaa jaoks on tõlkimine ja teiste tõlkijatega koos töötamine inspireeriv tegevus, parim loomingulise kirjutamise treening[5][8]. Ta on eesti keelde tõlkinud üle 70 teose inglise, soome ja hispaania keelest. Tema enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: araabia, jaapani, korea, läti, islandi ja galeegi keelde. Sealjuures on Kaldmaa "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" esimene eesti lasteraamat, mis on tõlgitud islandi keelde, ning ühtlasi esimene raamat, mis tõlgiti otse eesti keelest islandi keelde [11].

Luuledebüüdi tegi pseudonüümi Kätlin Kätlin all koos teiste noorte autoritega 1996. aastal[4]. Esimene proosateos oli 2010. aastal ilmunud lasteraamat "Neli last ja Murka", enne seda kirjutas peamiselt novelle. Raamat põhineb osaliselt lapsepõlvemälestustel[5]. Nõukogude ajal kolhoosis üleskasvamise mälestused on jõudnud ka teistesse teostesse, näiteks lasteraamatusse "Halb tüdruk on jumala hea olla"[4] ja autobiograafilisse teosesse "Kaks armastuslugu". 

Esikromaan "Islandil ei ole liblikaid" on lugu ühe Islandi rannaküla pere naiste elust 20. sajandi jooksul. Romaan moodustab kontseptuaalse terviku luulekogu "Armastuse geograafia" ja lasteraamatuga "Lugu Keegi Eikellegitütre isast". Kõik kolm on inspireeritud Islandist ja osaliselt seal ka kirjutatud[4][10].

Kaldmaa raamatutes on sageli teksti sisu ja välimus omavahel tihedalt seotud, moodustades tähendusliku terviku. Koostöös illustraatorite ja disaineritega on Kaldmaa teosed kujunduslikult läbi mõeldud, üheks sagedaseks koostööpartneriks on tunnustatud kujundaja Angelika Schneider[6], kes on kujundanud näiteks raamatud "Halb tüdruk on jumala hea olla", "Väike terav nuga" ja "Islandil ei ole liblikaid". Viimane valiti 2013. aastal 25 kauneima Eesti raamatu[12] sekka, "Väike terav nuga" 2014. aastal[13]. Mai Greppi kujundatud ja Marge Nelgi illustreeritud "Lugu keegi eikellegitütre isast" sai sama tunnustuse osaks 2012. aastal.[14]

TeosedRedigeeri

LuuleRedigeeri

  • 1996 "Larii-laree" (Eesti Raamat)
  • 2008 "Üks pole ühtegi / One is none" (eesti, inglise, vene ja soome keeles, Positive Projects)
  • 2009 "Nägemata ilmad" (eesti ja inglise keeles, NyNorden)
  • 2012 "Armastuse tähestik" (eesti ja inglise keeles, NyNorden)

ProosaRedigeeri

  • 2013 "Islandil ei ole liblikaid" (romaan, Ajakirjade Kirjastus)
  • 2014 "Väike terav nuga" (novellikogu, Tuum)

LasteraamatudRedigeeri

  • 2010 "Neli last ja Murka" (Hermes)
  • 2012 "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" (Ajakirjade Kirjastus)
  • 2016 "Halb tüdruk on jumala hea olla" (Varrak)

EsseedRedigeeri

  • 2016 "Kolmteist Eesti kirja" (kogumik; Eda Ahi, Kärt Hellerma, Kätlin Kaldmaa jt, Kultuurileht)

Autobiograafilised teosedRedigeeri

  • 2013 "Õnn on otsuse küsimus" (Ajakirjade Kirjastus)
  • 2017 "Kaks armastuslugu" (koos Hanneleele Kaldmaaga, Petrone Print)
Tema teosed võõrkeeltesRedigeeri
  • "Multilingual Anthology/Antología multilingüe: The Americas Poetry Festival of New York 2016" (tema luuletused inglise keelde tõlkinud Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov, Artepoética Press 2016)
  • "Islannissa ei ole perhosia" (soome keelde tõlkinud Outi Hytösen, Fabriikki Kustannus 2016)
  • "Rakkauden aakkoset" (soome keelde tõlkinud Anniina Ljokkoi, Savukeidas 2015)
  • "8+8. Eesti ja Soome luulet / 8+8. Suomalaista ja virolaista runoutta. I" (eesti-soome kakskeelne luuleantoloogia, Kätlin Kaldmaa jt, NyNorden, 2013)
  • Būt sliktai meitenei ir dievīg (läti keelde tõlkinud Maima Grīnberga, liels un mazs 2019)
  • "Einhver Ekkineinsdóttir" ("Lugu Keegi Eikellegitütre isast", islandi keelde tõlkinud Lemme Linda Olafsdóttir, Bókstafur 2016)
  • "The Other Is Not An Island. An Anthology of Contemporary Estonian Poetry" (araabia keelde tõlkinud Abdulrahman Almajedi, Makhtootat Publishing House 2016)
  • "تضاريس الحب" ("Armastuse geograafia") (araabia keelde tõlkinud Abdulrahman Almajedi, Makhtootat Press and Publishing House 2015)
  • "Eno mar cabe quant’i quer caber" (luuleantoloogia, galeegi keelde tõlkinud Isaac Xubín, Deputación de Pontevedra 2014)
  • "Geografía del amor" ("Armastuse geograafia", hispaania keelde tõlkinud Lawrence Schimel, Editorial Cuarto Propio 2017)
  • "Breviárium" (lühijuttude kogumik, ungari keelde tõlkinud Nóra Kőhalmy, Krisztina Lengyel Tóth, Virág Márkus, Bence Patat, Mónika Segesdi, Viktória Tóth, Észt Intézet - Pluralica 2016)
  • "One Is None" (inglise keelde tõlkinud Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov, A Midsummer Night’s Press 2014)
  • "Новые oблака, 3-4 2016" (antoloogia, vene keelde tõlkinud Maria Einman, P. I. FilimonovIgor Kotjuh, oblaka 2016)
  • "Октябрь: БЕРЕГ ЛИТЕРАТУРЫ. Новое слово Латвии, Литвы, Эстонии" (antoloogia, vene keelde tõlkinud P. I. Filimonov, Igor Kotjuh, Vera Prohorova, Andrei Sen-Senkov, Jelena Skulskaja, Tatjana Verhoustinskaja, 2015)

Valik ilukirjandustõlkeidRedigeeri

Jeanette WintersonRedigeeri

  • "Kirg" (Varrak, 1998)
  • "Kehale kirjutatud" (Tänapäev, 2004)
  • "Tuletornipidamine" (Tänapäev, 2006)
  • "Taak" (Eesti Päevaleht, 2006)
  • "Apelsinid pole ainsad viljad" (Tänapäev, 2008)
  • "Kivist jumalad" (Tänapäev, 2011)

Siri KoluRedigeeri

  • "Meie, Rööbelid" (Ajakirjade Kirjastus, 2012)
  • "Meie, Rööbelid, ja pätikaraoke" (Ajakirjade Kirjastus, 2013)
  • "Meie, Rööbelid, ja Suur-Hemmi aardekirst" (Ajakirjade Kirjastus, 2014)
  • "Meie, Rööbelid, ja vapijaht" (Ajakirjade Kirjastus, 2015)

Valik teiste autorite tõlkeidRedigeeri

TunnustusRedigeeri

Lasteraamat "Halb tüdruk on jumala hea olla" kanti 2017. aastal Rahvusvahelise Noorteraamatukogu Internationale Jugendbibliothek The White Ravens 2017 kataloogi[16]. Rahvusvahelise Noorteraamatukogu eesmärgiks on edendada kõrgetasemelist laste ja noortekirjandust ning The White Ravens kataloogi valitakse igal aastal erialaekspertide poolt viimase aasta jooksul üle maailma välja antud laste ja noorte kirjanduse hulgast inspireerivad, julged, trendeloovad ja kvaliteetsed teosed, nii keele, sisu kui ka kunstiväärtuse poolest[17].

IsiklikkuRedigeeri

Kätlin Kaldmaa tütar Hanneleele Kaldmaa kirjutab, luuletab ja tõlgib.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri