Juhan Lepasaar

Eesti kirjanik

Juhan Lepasaar (õieti Juhanes Lepasaar; kuni 20. oktoober 1936 Johannes Lippasaar; 13. mail 1921 Lepasaare talu, Oonurme küla, Tudulinna vald, Iisaku kihelkond, Virumaa12. jaanuar 2022[1]) oli eesti looduskirjanik.

Ta arreteeriti 12. jaanuaril 1949 Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. 10. veebruaril 1951 määrati talle kümneaastane vangistus ning ta saadeti Karagandõ oblasti Žezkazgani vangilaagrisse, kust vabanes 1956. aastal.

Looming

muuda

Tema artikleid on ilmunud ajakirjas Eesti Loodus, ajalehtedes Noorte Hääl ja Rahva Hääl ning rajoonilehtedes.

Raamatud

muuda
  • 1989 "Laaneteedel". Valgus. Tallinn. 142 lk
  • 1996 "Laanetagused. Alutaguse muistsest elust-olust". Tartu. 168 lk
  • 1997 "Sooradadel. Matkamuljeid Alutaguselt". Tudulinna. 152 lk
    • 2011 "Sooradadel". Toimetanud Ann Marvet. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu. 2., parandatud ja täiendatud trükk. 176 lk
  • 1998 "Liivatuisus. Sunnitöölise hingevalu laulud. Karaganda-DŽezkazgani vangilaagris Stepilaagri vang number GEE 368 1951. 1956. aastal". Oonurme. 52 lk
    • "Ja metsad kohisevad, kohisevad...Metsavennad". Tudulinna. 208 lk
  • 2000 "Sõjajumala armuke. Maarjamaa umbkaudne ajalugu". Oonurme. 124 lk
  • 2003 "Kevadest kevadesse". Oonurme. 128 lk
  • 2011 "Metsakandle keeltehelin". Eessõna Mall Hiiemäe, fotod Indrek Sell. Oonurme. 128 lk

Ta on filmi «Kandlekuusk» (1994) peategelane.

Tunnustus

muuda

Viited

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda