Joseph Paxson Iddings
Joseph Paxson Iddings (21. jaanuar 1857 Baltimore, Maryland, USA – 8. september 1920 Brinklow, Montgomery maakond, Maryland) oli Ameerika Ühendriikide geoloog ja petroloog.
| Joseph Paxson Iddings | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
21. jaanuar 1857 Baltimore |
| Surmaaeg | 8. september 1920 (63-aastaselt) |
Aastail 1880–1895 osales ta mitmel väliuuringul (Nevadas, Kaskaadides, Suures kanjonis ja Yellowstone'i jõe ülemjooksul), mille tulemusel andis ta välja monograafia Yellowstone'i rahvuspargi kohta. Aastail 1895–1908 oli ta Chicago ülikoolis geoloogiaprofessor.
Iddings oli oma aja juhtivaid spetsialiste vulkaanilise tekkega kivimite alal. Ta arendas polarisatsioonimikroskoobi kasutamist geoloogias, määratles uusi kivimitüüpe (näiteks bandaiit, šosoniit, kohalaiit, absarokiit, banakiit ja havaiit). 1889. aastal võttis ta kasutusele termini "fenokristall".
Tunnustus muuda
Joseph Paxson Iddings oli Ameerika Filosoofiaseltsi liige, kuulus USA Teaduste Akadeemiasse, Londoni ja Ameerika Geoloogiaühingusse; lisaks oli ta Christiania Teadusühingu liige ja Prantsuse Mineraloogia Seltsi auliige. Tema auks on nimetatud mineraal iddingsiit, trilobiitide perekond Iddingsia, trilobiidiliik Peachella iddingsi ja käsijalgsete liik Orthis iddingsi.
Teoseid muuda
- Microscopical Physiography of the Rock-Making Minerals: An Aid to the Microscopical Study of Rocks, 1888
- Rock Minerals, 1906
- Igneous Rocks, 1909–13
- Problems of Volcanism, 1914