Vikipeedia

Johannese esimene kiri

Johannese esimene kiri on Uue Testamendi kaanonis 23. raamat (lühend 1Jh), millele eelneb Peetruse teine kiri ja järgneb Johannese teine kiri. Traditsiooni alusel omistatakse kiri apostel Johannesele, keda peetakse ka ülejäänud Johannese kirjade ja Johannese evangeeliumi autoriks. Johannese esimene kiri on arvatavasti kirjutatud millalgi ajavahemikus 100–150 Ephesoses[1]. Kiri on kirjutatud suure tõenäosusega johannese kogukonna kristlastele[2] ning selle eesmärgiks oli võidelda gnostitsismiga (eriti doketismiga) ehk valeõpetusega Jeesuse tõelisest olemusest. Selles kirjas antakse ka juhiseid, kuidas elada tõelise kristlasena, vennalikult.[3]

Nimetus

muuda

Johannese esimene kiri polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Johannese esimest kirja kreeka keeles A' Επιστολή Ιωάννη. Vulgatas on kiri kui Epistula I Ioannis.

Ülesehitus

muuda
  • 1:1-4 – Eellugu
  • 1:5 - 3:10 – Esimene osa: Jumal on valgus ja kristlased peavad valguses käima
  • 3:11 - 5:12 – Teine osa: Kõndige nagu Jumala lapsed, kes on Kristuses armastatud
  • 5:13 - 21 – Kokkuvõte[2]

Autorsus

muuda

Kirjas puuduvad andmed autori kohta. Samuti ei maini kirjutaja kordagi oma nime, kuid arvatavasti on autor keegi Johannese kogukonnast. Teoloogid pole üksmeelel, kas kirja autor on sama, kes on kirjutanud suurema osa Johannese evangeeliumist või mitte. Traditsiooniliselt peetakse kirja autoriks apostel Johannest. Kirjutamise stiil, mis pürgib pigem küpsuse kui elegantsuse poole, annab märku sellest, et ilmselt oli apostelliku kirja üleskirjutaja juba kõrges eas ning tunnustatud kirikuisa (näiteks pöördumine "armsad lapsed" (kreeka keeles τεκνία) viitab autoriteetsusele). Lisaks kirjutaja eale saab teksti läbi oletada, et ta osales koos Jeesusega tegevustes, millest ta jutustab. Sellele osutab mitmuse esimese pöörde ("meie") tihe kasutamine (1Jh1:1). Ühe teooria järgi võib see ka üleüldiselt usklikele viidata (1Jh 4:7-19), kuid sellele vastuväiteks on kirjakoht 1 Jh1:1-5, mis kaotaks oma mõtte, kui see ei räägiks spetsiifilistest inimestest, spetsiifilises ajas ja kohas. Ilmselt on kirja autor tahtnud rõhutada, et ta oli oma silmaga Jeesuse tunnistaja.[4]

Teksti keel, kontseptuaalne stiil ja sisu sarnanevad väga Johannese evangeeliumi, Johannese teise kirja ja Johannese kolmanda kirjaga ning see annab alust arvata, et need on kirjutanud sama autor.[5] Teise teooria alusel on nii Johannese kirjad kui ka Johannese evangeeliumi kirjutanud presbüter Johannes (Johannes Vanem). Seda teooriat kinnitab näiteks see, et teises ja kolmandas Johannese kirjas on autorit tutvustatud kui "Vanemat". Samuti toetab seda väidet 1. sajandi piiskop Papias Hierapolisest, kuid pole kindel, et ta ei viita presbüter Johannesele, pidades silmas apostel Johannest. Kolmanda teooria järgi võis kirja autor olla evangelist Johannese jünger. Kuid need, kes seda teooriat pooldavad, ei väida, et jünger on Johannese evangeeliumi kirjutanud.[6] Samuti puudub Johannese esimene kiri assüüria kiriku kaanonist.

Ülesehitus

muuda

Johannes esimene kiri koosneb 5 peatükist, mis jaguneb 105 salmiks. Teksti jagas peatükkideks 13. sajandil kardinal Stephen Langton ja salmideks Robert Estienne 1551. Kirja varaseim terviklik tekst on säilinud Codex Sinaiticuse käsikirjas 4. sajandist.

Kontekst ja taust

muuda

Kuigi tekstis napib andmeid Johannese esimese kirja kohta, on kirjas piisavalt vihjeid võitlusest varajase gnostitsismiga (ilmselt paganliku, mitte veel kristliku gnostitsismiga), eriti doketismiga. Sellele viitavad näiteks kirjakohad 1Jh 2:22 "Kes on valetaja? Eks ju see, kes salgab, et Jeesus on Kristus. Antikristus on see, kes salgab Isa ja Poega." ja 1Jh 4:3 "ning ükski vaim, kes seda Jeesust ei tunnista, ei ole Jumalast, vaid see on Antikristuse oma, kellest te olete kuulnud, et ta tuleb, ja nüüd ta juba ongi maailmas." Peamiselt tähendas tollel ajal ketserlus Jeesuse inkarnatsiooni eitamist, kuna jumaluse lihakssaamine oli mõistusele arusaamatu ja seetõttu vastuvõetamatu. Doketism eristas Jeesuse kahte olemust: inimene (Jeesus) ja Jumal (Kristus). Kristus küll ilmus inimesena, kuid selle õpetuse järgi ei ole inkarnatsioon reaalne nähtus. Kuna doketism oli 1. sajandil Lähis-Idas laialdaselt aktsepteeritud, kuid kirja kirjutaja jaoks valeõpetus, siis kirjast on näha, kuidas ta võitleb selle õpetuse vastu.[7]

Eesmärk ja õpetus

muuda

Autor mõistab, et kirikul on keeruline aeg, kuna kristlus oli segunemas tolleaegse paganlusega. Seetõttu kirjutabki Johannes kirja, et hoiatada oma ümbruses elavaid usklikke antikristuste eest (kusjuures kirjutaja vihjab, et antikristused on prohvetid (1Jh 2:18-22; 1Jh 4:3) ning juhendada neid olema õiged kristlased. Ta maalib kirjas perfektse kristlase pildi, kuid põgusalt ning ettevaatlikult põimib sinna sisse ka probleemi.[8]

Väga selgelt on näha, et Johannese esimene epistel on kirjutatud usklikele, mitte niivõrd paganatele, eesmärgiga kosutada usklike hingi, neid õigele teele suunata. Johannes seletab kristlaseks olemise õiget tähendust läbi kristlusele olemuslike mõistete, nagu patt, valgus, uuestisünd, teadmine.[9]

Vorm

muuda

Johannese esimene kiri ei ole otseselt kiri, kuna sellel puuduvad tolleaegse kirja vormistamise tunnused. Johannese esimesel kirjal pole otseselt sissejuhatavat osa või tervitust, samuti pole sellel mingit kindlalt äratuntavat kokkuvõtet. See sarnaneb rohkem lühijutluse kui kirjaga. Kuid siiski vihjab kirjutaja, et tegu on ikkagi kirjaga (1Jh 2:1, 26). Mitmed teoloogid on kirja määranud kas traktaadiks või kirja kujul olevaks pikaks tiraadiks. Samas ilmselt oli kirjutaja tuttav lugejatega, mis tähendab, et see pole niisama traktaat või pikk tiraad, vaid siiski kiri, mis oli suunatud kindlale publikule. Lisaks sellele, kasutab kirjutaja tihti pöördumist "armas" või "lapsed", mis oleksid traktaadi või tiraadi jaoks kohatud, kuid kirjas viitavad sellele, et lugejad ja kirjutaja on omavahel lähedased. Kirjas on palju kordusi ja antiteetilisi parallelisme (1 Jh 2:7-8; 1 Jh 2:9-10).[10]

Õpetus

muuda

Johannese esimese kirja järgi on Jumal:

Kirjakoht 1Jh 4:16 sai paavst Benedictus XVI esimese entsüklika "Deus Caritas est" alguseks.

Kiri eesti keeles

muuda

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on pärit esimesed eestikeelsed teadaolevad kirjakohad Johannese esimesest kirjast.

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Jahni se Apostli eesmänne Rahmat kigille kirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Johannesse se Apostli Essimenne Ramat keigile kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Joannesse essimenne Ramat Keige usklikkude heaks kirjotud."

Viited

muuda
  1. ↑ Raymond E. Brown. "An Introduction to the New Testament". lk. 384
  2. ↑ 2,0 2,1 Raymond E. Brown. "An Introduction to the New Testament." lk. 384
  3. ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 864-868
  4. ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 858-861
  5. ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 858-859
  6. ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 862 - 863
  7. ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 864-866
  8. ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 866-868
  9. ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 868
  10. ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 868-871
  11. ↑ 1Jh 5
  12. ↑ 1Jh 4:16
  13. ↑ 1 Jh 5:20

Kirjandus

muuda
  • John R. W. Stott: "Johannese kirjad." Logos, 2003.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Johannese_esimene_kiri&oldid=6738145"