Johannese kolmas kiri
Johannese kolmas kiri on üks Uue Testamendi raamatutest Piiblis (lühend 3Jh). See on lääne traditsioonis Uue Testamendi kaanonis 25. raamat, millele eelneb Johannese teine kiri ja järgneb Juuda kiri. Kirja autor on traditsiooni järgi apostel Johannes, kes on arvatavasti kirjutanud ka esimese ja teise Johannese kirja ning ka Johannese evangeeliumi. Tekst on algselt kirjutatud koinees. Eeldatavasti on Johannese kolmas kiri noorem kui eelnevad kaks kirja, olles ilmselt kirjutatud peatselt pärast 100. aastat.[1] Johannese kolmandast kirjast on salmide arvult Uues Testamendis ja ühtlasi kogu Piiblis lühem raamat vaid Johannese teine kiri.
Pealkiri muuda
Johannese kolmas kiri polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Johannese kolmandat kirja kreeka keeles Γ' Επιστολή Ιωάννη. Vulgatas on kiri pealkirjaga "Epistula III Ioannis".
Ülesehitus muuda
Johannes kolmas kiri koosneb 1 peatükist, mis jaguneb 15 salmiks. Teksti jagas salmideks Robert Estienne aastal 1551.
Autorsus muuda
Varajasest kirikuajaloost pole Johannese kirjade autorsuse määramisel palju abi, sest Ireneuse vaade, et kirja autor on apostel Johannes, tundub olevat koheselt kujunenud domineerivaks. Kirjas pole Johannest mainitud, vaid nagu ka Johannese teises kirjas, on autorina märgitud "vanem". Johannese esimeses kirjas selline tutvustus puudub, mis annab alust kirjade ühises autoris kahtlemiseks.[2] Samas ilmselged sarnasused Johannese teise kirjaga on kolmanda kirja tekstis olemas. Mõlemas kirjas rõhutatakse "tõde" ning mõlemad kirjad räägivad külalislahkusest, kuigi teises kirjas on see valeõpetlastele keelatud ning kolmandas tunnustuseks õigetele.[3] Eelnevast lähtudes on teoloogid pakkunud, et ehk eksisteeris ka teine Johannes, keda tunti presbüter Johannesena (Johannes Vanem), kelle võimalik isik on tänaseni jäänud segaseks. Presbüter Johannese olemasolu justkui toetab 1. sajandi piiskop Papias Hierapolisest, kuid ei ole võimalik kindlalt väita, et presbüter Johannesele viidates ei pidanud ta tegelikult silmas apostel Johannest.[4]
Teise teooria järgi võis kirja autor olla ka üks apostel Johannese jürgritest.[5]
Taust muuda
Johannes kuulus Jeesus Kristuse 12 apostli hulka, kes tegutses hiljem Jeruusalemma ja Ephesose kogudustes. Ajaliselt on keeruline väita, millal kiri täpselt kirjutatud on, sest informatsiooni on väga vähe saadaval. Kuna Johannese teist ja kolmandat kirja seostatakse Johannese esimese kirjaga, siis teoloogid oletavad, et kirjad on kirjutatud varsti pärast Johannese esimest kirja [6] ehk eeldatavasti millalgi pärast aastaid 100–150 Ephesoses, kus Johannes sel ajal peamiselt tegutses[7].
Oma üksteist täiendava sisu poolest on pakutud, et Johannese teine ja kolmas kiri on kirjutatud ja saadetud samal ajal, ent isegi kui selles narratiivis kahelda, on üpris selge, et kirju eraldab üsna väike vahe.[8]
Kirja varaseim terviklik tekst on säilinud Codex Sinaiticuse käsikirjas, mis on pärit 4. sajandist.
Johannese kolmas kiri puudub assüüria kiriku kaanonist.[9]
Sisu ülevaade muuda
Kirja teemaks on rändjutlustajate kohtlemine.
Johannes kirjutab oma heale sõbrale Gaiusele, kes on ilmselgelt autorile tuttav. Autor kiidab teda, mitte ainut eeskujuliku kristliku elu järgimise eest, vaid ka tema imetlusväärse külalislahkuse eest (1:1-1:6).[10]
Johannes oli varem enda esindajatena välja saatnud mõned apostlid, sest kõrge vanuse tõttu polnud Johannes enam ise võimeline oma kirikuid külastama, kes tõid talle uudiseid Diotrefese-nimelisest mehest. Diotrefes aga polnud valmis külalisi vastu võtma ning takistas ka oma kiriku liikmetel seda teda, ähvardades nad kogudusest välja visata. Diotrefes keeldus Johannese autoriteeti tunnistamast (3 Jh 1:9), mis loob mulje isiklikust vaenust nende kahe vahel. Seega kirjutab Johannes Gaiusele, et talle olukorda tutvustada. Johannes kiidab Gaiuse käitumist kontrastina Diotrefese käitumisele ning kinnitab, et kohe kui ta kogudust külastama tuleb, tegeleb ta ka Diotrefesega.
Johannes toob sisse ka kellegi Demetriose, kes on Johannese poolt kõrgelt tunnustatud isik (3 Jh 1:12), keda ta Gaiusele ka kiidab. Teoloogid on pakkunud, et Demetrios võis olla üks Gaiust ja hiljem Diotrefesest külastanud misjonäridest, kuid seda peetakse ebatõenäoliseks. Tõenäoliselt polnud tal nendega mingit pistmist, vaid teoloogid eeldavad, et olles Johannese poolt volitatud, saaks ta Diotrefese poolt sarnase kohtlemise osaliseks, kui eelnevad misjonärid. Seega loodab Johannes rohkem Gaiuse enda külalislahkuse peale kui koguduse omale.
Demetriost on peetud isikuks, kes isiklikult kirja Gaiusele viis.[11]
Kiri eesti keeles muuda
Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Jahni se Apostli kolmas Rahmat". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Johannesse se Apostli III Ramat" ja 1739 Piiblis "Apostli Joannesse kolmas Ramat."
Viited muuda
- ↑ Raymond E. Brown. "An Introduction to the New Testament." lk. 402
- ↑ Donald A. Hagner. "The New Testament: a historical and theological introduction". lk 730
- ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 891
- ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Inroduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 862
- ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Introduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 863
- ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Introduction". Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 891
- ↑ Raymond E. Brown. "An Introduction to the New Testament." lk. 384
- ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Introduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 895
- ↑ Donald Guthrie (1990). "New Testament introduction". Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 882, 885-886
- ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Introduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 892
- ↑ Donald Guthrie. "The New Testament Introduction." Revised Edition. The Master Reference Collection. lk. 892-894
Kirjandus muuda
- John R. W. Stott: "Johannese kirjad." Logos, 2003.