Johann Kasimir (Pfalz-Zweibrücken-Kleeburg)
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2017) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2017) |
Zweibrücken-Kleeburgi pfaltskrahv Johann Kasimir (20. aprill 1589 Zweibrücken – 18. juuni 1652 Stegeborgi loss) oli Zweibrückeni pfaltskrahvi Johann I ja tolle naise Magdalena poeg ning Wittelsbachi pfaltskrahvide niinimetatud Rootsi liini asutaja, kuna temast pärines kolm järjestikku Rootsi kuningat, kuid tavaliselt tuntakse seda Kleeburgi liinina.
Aastal 1591 sätestas tema isa, et noorema pojana saab Johann Kasimir apanaažina Neukastelli krahvkonna Pfalzis. Kuid pärast isa surma aastal 1611 sõlmis vanim poeg Johann II Johann Kasimiriga kompromissi, millega viimane sai vaid Neukastelli lossi koos aastamaksega 3000 floriini krahvkonna tulust (sarnaselt sai Johann Kasimiri vanem vend Friedrich Kasimir Landsbergi lossi väikese valdusega selle ümber, mitte kogu Landsbergi apanaaži, nagu isa oli lubanud).
11. juunil 1615 abiellus Kasimir oma nõo Katarinaga ja nende pojast sai lõpuks Rootsi kuningas Karl X Gustav.
Perekond muuda
Viis tema last Katarinaga jõudsid täisikka:
- Christine Magdalena (1616–1662)
- Karl Gustav (1622–1660)
- Maria Eufrosyne (1625–1687)
- Eleonore Katharine (1626–1692)
- Adolf Johann I (Pfalz-Zweibrücken-Kleeburg) (1629–1689)
| Eelnev Uus üksus |
Kleeburgi pfaltskrahv 1604–1652 |
Järgnev Karl Gustav |