Jelena Raudla (aastani 1980 Jelena Vertikova, sündinud 24. oktoobril 1956 Tallinnas) on Eesti vene filoloog.[1]

Elulugu muuda

Jelena Raudla on Soome õpetaja ja Vene ohvitseri tütar.[1]

Lõpetas 1974 Tallinna 38. Keskkooli, 1981 TPedI-i, oli 1987–90 Moskvas VNFSV Pedagoogika Akadeemia Rahvuskoolide Teadusliku Uurimise Instituudi aspirant; pedagoogikakandidaat (1990, samas), "Изучение сложных существительных русского языка в курсе "Современный русский литературный язык" в национальных группах педвузов союзных республик" (M, 1990). Oli 1981–84 TPedI vene keele kateedri õpetaja, 1985–87 vene keele üldkateedri õpetaja, 1992–96 TPÜ vene keele õppetooli vanemõpetaja, 1996–97 vene keele õppetooli lektor, 1997–2003 võõrkeelte lektoraadi lektor ja 2004– TLÜ keelekeskuse vene keele lektor.[1]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkond: vene keele kui emakeele ja võõrkeele õpetamise metoodika lingvodidaktilised alused; vene ja eesti keele kontrastiivne uurimine; tõlketeooria, terminoloogia probleemid. Lugenud vene keele võõrkeelena õpetamise metoodika kursusi. Eesti Slavistide Rahvuskomitee ja Rahvusvahelise Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Assotsiatsiooni liige, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse vene keele ainenõukogu esimees, vene keele õppevahendite peaekspert. Üle 20 teadustrükise, 4 kõrgkooli õppevahendit.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid muuda

  • Некоторые вопросы описания терминологической лексики в научном стиле языка. // Функционирование языковых единиц и категорий. Tлн, 1992
  • Учебные материалы по русскому языку для студентов-эстонцев. Ч. 1. Тлн, 1999
  • Русский язык – мой друг и помощник. Учебные материалы для эстонцев, изучающих русский язык. Ч. 1. Тлн, 2001, Ч. 2. Тлн, 2004
  • Новые пособия в новых условиях – типизация учебных материалов для эстонцев, изучающих русский язык как иностранный. // Научн. ст конгресса МАПРЯЛ, СП-б, 2003.

Kirjandus muuda

  • Bibliografia jezykoznaw stwa slavistyeznego Za Rok 1992. Pod redakoja Zofii Rudnik – Karwatowatowej. Warszawa, 1995, 377
  • Eesti Slavistide Rahvuskomitee. Tartu, 2005, 62, 136 –137
  • Virkus, R. Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade. Tallinn, 1998, 110.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.