Jaunlutriņi vald

Jaunlutriņi vald (läti keeles Jaunlutriņu pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Šķēde, Gaiķi, Zirņi ja Lutriņi vallaga ning Kuldīga piirkonna Vārme vallaga.

Jaunlutriņi vald

läti Jaunlutriņu pagasts

Vapp

Pindala: 116,3 km²
Elanikke: 663 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,7 in/km²
Keskus: Jaunlutriņi
Anskrūži tuuleveski

Valla pindala on 116,3 km². Aastal 2011 oli elanikke 846, aga 2021. aasta seisuga elas seal 656 inimest. Aastal 2011 elas vallas 789 lätlast, 10 venelast, 12 valgevenelast, 2 ukrainlast, 11 poolakat ja 19 leedulast.[2] Valla keskuseks on Jaunlutriņi küla. Vallavanem on Valdis Gūtmanis (ühine Šķēde ja Lutriņi vallaga).[3]

Vald moodustati aastal 1820. Aastal 1860 ühendati see Ošenieki ja Mācītājmuiža valdlaga uueks Lutriņi vallaks.

Aastal 1945 moodustati Lutriņi vallas Lutriņi, Jaunlutriņi ja Ošenieki külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Jaunlutriņi külanõukoguga likvideeritav Ošenieki külanõukogu. [4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2009 arvati vald Salduse piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jaunmuiža ait ja park.[5]

Valla suurim jõgi on Ēda jõgi.

Looduskaitse all on Kalnmieži tamm, Kalnzienieki hiidtamm, Dejuplačise tamm, Rēdnieki tamm, Lukāči tamm, Ezeriņi tamm, Lejaskunci kadakas, Rotase saar ja Iernesti tamm, lisaks veel kolm nimetut põlispuud.[6]

Vallas on kaks küla. Valla keskuses Jaunlutriņis (vidējciems) oli 2022. aastal 269 elanikku. Ošenieki on sama staatusega ja aastal 2022 oli seal 51 elanikku. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Saldus novads, vaadatud 8.09 2022
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda