Lutriņi vald (läti keeles Lutriņu pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Jaunlutriņi, Gaiķi, Zirņi ja Salduse vallaga.

Lutriņi vald

läti Lutriņu pagasts

Vapp

Pindala: 90,4 km²
Elanikke: 1082 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,0 in/km²
Keskus: Lutriņi
Līči tamm

Valla pindala on 90,4 km². Aastal 2011 oli elanikke 1216, aga 2021. aasta seisuga elas seal 1072 inimest. Aastal 2011 elas vallas 1105 lätlast, 17 venelast, 8 valgevenelast, 7 ukrainlast, 7 poolakat ja 62 leedulast.[2] Valla keskuseks on Lutriņi küla. Vallavanem on Valdis Gūtmanis (ühine Šķēde ja Jaunlutriņi vallaga).[3]

Vald moodustati aastal 1860, mil Jaunlutriņi, Ošenieki ja Mācītājmuiža vald uueks Lutriņi vallaks ühendati. Tänapäevasel valla territooriumil asusid varem Lutriņi (Gut Luttringen) ja Lašupe (Gut Laschuppe) mõisad. Aastal 1935 oli Kuldīga kreisi kuuluva valla pindala 208,7 km² ja seal oli 2954 elanikku.

Aastal 1945 moodustati Lutriņi vallas Lutriņi, Jaunlutriņi ja Ošenieki külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1977 liideti Lutriņi külanõukoguga osa Salduse külanõukogust, ent osa varasemaid alasid arvati Zirņi külanõukogu koosseisu.[4] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2009 arvati vald Salduse piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Mizaiņi linnamägi.[5]

Valla suurim jõgi on Krimelde jõgi, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Lašupe.

Looduskaitse all on Lutriņi valla kaasik, Lutriņi park, Rūši tamm, Senrūtese künnapuu, Atplēsase Kuivav tamm, Atplēsase Peekritamm, Baltskaiši Kiirgav tamm, Baltskaiši Õitsev tamm, Baltskaiši Zemzari tamm, Juskase tamm, Klīperi Põhjatamm, Klīperi Kõver tamm, Klīperi Tammetaat, Klīperi Tumeroheline tamm, Līči tamm, Bruņinieki tamm, Ķīkala mänd, Veiķenieki mänd, Likši mänd ja Tāļese tamm, lisaks veel kolmteist nimetut põlispuud.[6]

Vallas on kolm küla. Valla keskuses Lutriņis (lielciems) oli 2022. aastal 509 elanikku. Kaks küla on staatusega vidējciems: Lašupe 112 elanikuga aastal 2005 ja Namiķi 335 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Saldus novads, vaadatud 9.09 2022
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda