Jaan Veanes
Jaan Veanes (14. mai 1947 Haapsalu – 16. mai 1994 Linköping, Rootsi) oli Eesti, Nõukogude Liidu ja Rootsi epeevehkleja.
Õppis Tallinna 7. Keskkoolis. Vehklemist hakkas harrastama 1960. aastal Kalevis Klavdi Jadlovski juhendamisel.
Veanes tuli 1967. aastal individuaalselt ning 1964., 1966. ja 1967. aastal meeskondlikult Eesti NSV meistriks. Kuulus 1966–1971 Eesti NSV epeekoondisse. Ta võitis 1971. aastal nii individuaalselt kui ka meeskondlikult esimese Tallinna Mõõga turniiri.
1967. aastal sai ta juunioride maailmameistrivõistlustel individuaalselt 7. koha. Ta oli 1971. aastast Nõukogude Liidu täiskasvanute koondise kandidaat.
Jäi 1971. aastal pärast turniiri Göteborgis Rootsi ja palus poliitilist varjupaika.
Ta võitis 1973. aastal Rootsi meistrivõistlustel Djurgårdeni Spordiseltsi ridades epee individuaalvõistluses ühe kuldmedali[1] ja aastatel 1972–1973 Djurgårdeni Spordiseltsi ridades epee meeskonnavõistluses kaks kuldmedalit.[2]
Võitis Rootsi sportlasena 1973. aastal Heidenheimi suurturniiril. Seejärel sai ta Nõukogude Liidu nõudel eluaegse võistluskeelu. Töötas Rootsis muuhulgas ka vehklemistreenerina.
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Tema põrm maeti 28. oktoobril 1997 Tallinna Metsakalmistule.